Sisukord
Päevakomm
Postimees
04.08.2015
Eesti Dilbert Tervis Savisaare tooli ei kõiguta Palju õnne Riik on teinud välismaiste raviarvete suhtes erandeid Uusi perearste tuleb hakata otsima välismaalt Linn lammutas Õismäel aastakümneid tegutsenud elanike parkla Ida-Viru keskhaigla avab uue hooldekeskuse Tagakülg Ravimiamet kutsub soetama ravimeid ainult apteekidest Haruldane must-toonekurg ilmutas end Tartumaal Puhkus Krimmis seab tuleviku ohtu Esikülg 4. august 3 lk lühid Kultuuritolmul inimest löönud politseinik astub kohtu ette Horoskoop Läänemaa haigla sai mammograafiakabineti Majandus Majanduse lühiuudised EMT ja Elion sulavad tasapisi kokku Välismaa Asepresident Bidenist võib peagi saada Clintoni rivaal Calais’ migrandid jooksevad sadade kaupa Eurotunnelile tormi Välismaa lühiuudised Arvamus Päeva Karikatuur Darja Saar: kas võitleme iseenda või kellegi teisega? Jürgen Tamme: ikka omaette Postimees 1910. aastal: koolera tulekul Mihkel Veiderma: laiem vaade töötajate koondamisele Ida-Virumaal Liis Puis: miks me hakkame arstiks? Juhtkiri: kust tulevad perearstid? Kultuur Uus plaat. Mittemuusiku paradiis Diskokera. Rehetoas! Sport Rock ja Kalev saavad eurosarjas vastased teada, TLÜ/Kalev jäeti välja Rallimehi ehmatav anomaalia põhjustab õnnetusi Spordi lühiuudised 04.08 Kas uus dopinguskandaal on pinnavirvendus või tõeline torm? Tallinn Tervis Savisaare tooli ei kõiguta Kallo: Savisaar võib tööle naasta augustis Linn lammutas Õismäel aastakümneid tegutsenud elanike parkla Tarbija Uusi perearste tuleb hakata otsima välismaalt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jürgen Tamme: ikka omaette

2 min lugemist
Jürgen Tamme FOTO: Andres Haabu/Postimees

«Balti riigid hakkavad endid ainult siis liigutama, kui Venemaa mingi aktiivse sammu astub. […] Aga mõni kuu näilist vaikust Venemaa poolt ja kõik hakkab ununema. Iga üksik Balti riik hakkab jälle omaette elu elama.» Nii avaldas Päevaleht 1926. aasta mais pettumust Balti ühisrinde murdumise pärast kõnelustel NSVLiga, lisades, et kuigi instinktiivselt tuntakse, milline peaks olema ühine siht, talitatakse vastupidi.

Koostööd ei takistanud ainuüksi Moskva vastutegevus või, nagu Päevaleht märkis, «süü veeretamine Vene taktika peale ei vabanda midagi, küll aga paljastab meie oskuste ja tahte puudust». Eesti ja Läti suhteid iseloomustasid kaitselepingust hoolimata poliitikute ja sõjaväelaste intriigid, vastastikused süüdistused ja solvangud. Suhteid Leeduga segas selle riigi keeruline sise- ja välispoliitiline olukord. 1939. aastal olid kõik kolm üksi.

Milleks see ajaränd? Abiks on märksõnad idanaabri tegevuse kohta: sõda Ukrainas, kümneid tuhandeid sõdureid haaravatel sõjaväeõppustel sissetungi harjutamine nii Balti kui ka Põhjala riikidesse, Varssavile korraldatava tuumarünnaku matkimine, pidevad õhu- ja merepiiri rikkumise juhtumid, armee moderniseerimise programmi alustamine.

Enne teist maailmasõda erines Balti riikide visioon riigikaitsest peamiselt lahknevate arusaamade tõttu teemal, kes on vaenlane number üks. See küsimus on nüüdseks kadunud. Lõunanaabrite panust elukutselisse armeesse peavad Eestis aga paljud pea liiva alla peitmiseks. Leedu otsustas ajateenistuse ajutiselt taastada, ent Läti seda teha ei plaani.

Kui küsisin Läti uuelt presidendilt Raimonds Vējoniselt, kas 17 000 meest, kelle lõunanaaber suudab tema sõnul konflikti korral välja panna, on piisav, rõhutas ekskaitseministrist riigipea NATO kollektiivkaitse olulisust ning seda, et sõjaväelaste arv pole määrav. Kuigi jah- või ei-vastus tähendanuks spekulatsiooni, tekitab repliik nõutust.

Tõsi, hiljuti teatas Läti, et ostab USA-lt Stingeri õhutõrjerakette, riik on kasvatanud kaitsekulutusi, soetanud soomukeid, suurendanud panust meie NATO n-ö kodukorpuses Poolas, loob oma Kaitseliidu kiirreageerimisüksusi riigi idaosas. Peale selle – last but not least – soovivad Balti riikide armeejuhid ühiselt, et siia paigutataks liitlasvägede brigaad. Teha saaks aga enamat.

Mitu kaalukat ühisprojekti on jäänud Balti riikide luik-haug-vähk-mentaliteedi tõttu loosungite tasemele. President Ilves ütles hiljuti Läti televisioonile, et koostöö pole mitte allkirjade andmine ühisdeklaratsioonidele, mida keegi ei loe, vaid ühiselt kiir- ja raudtee ehitamine ning Javelini-rakettide ja tankide ostmine. Koostöö sünnib paraku visalt.

Minevikku tuleb mõista minevikuna. Diplomaat Karl Robert Pusta märkus Eesti ja Läti kohta iseloomustab Balti riike praeguseski aegruumis: kui ühel on kõht haige, on ka teisel süda paha. Et terve püsida, tuleks loobuda uinutavatest deklaratsioonidest ning anda koostööle tegelik ja selge sisu, soetades ühiselt näiteks vajalikke relvi.

Seotud lood
03.08.2015 05.08.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto