Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Indrek Mäe: valik demokraatia kasuks

Indrek Mäe FOTO: Liis Treimann

Vaidlusest sünnib tõde – nii mõtles 1. märtsil valimisjaoskondi väisanud Eesti rahvas. Kõrgeim võimukandja saatis riigikokku uued parteid ning välistas võimaluse, et valitsuse moodustavad kaks sarnase maailmavaate esindajat. Valitsusse, kuhu peab kuuluma vähemalt kaks erineva või kolm sarnase ideoloogia kandjat, on konflikt ning varasemast suurem demokraatiale omaste debattide hulk sisse kodeeritud.

Vastuolusid praeguses võimuliidus oli näha juba koalitsiooniläbirääkimistel, kus Isamaa ja Res Publica Liitu ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonda esindasid valimiskaotusest räsitud esimehed. Võimulepe sõlmiti ajal, mil Reformierakonna partnereid ootas parteisisene üldkogu koos potentsiaalse juhivahetusega. Eeldatud võimuvahetus sai teoks ning sündmuste loogilise jätkuna peab sotside uus esimees erakonna üldkogu ees antud valimislubadused koalitsioonileppesse suruma.

Sotside unistus tulumaksuvaba miinimumi tõusust on vastuolus Reformierakonna sooviga hoida tulumaksu määr madalal. Seda seetõttu, et Jevgeni Ossinovski erakond näeb oma lubaduse katteallikana täiendavate vahendite riigieelarvesse kogumist ning ühe variandina on välja käidud tulumaksu tõstmine nelja protsendi võrra. Mõlemad osapooled kaitsevad oma positsiooni küllaltki jäigalt ning järeleandmisi tehakse minimaalselt. Tekkinud olukord on näide vasak- ja parempoolse ideoloogia vastandumisest, mis poleks ilma praeguse parlamendikoosseisuta võimalikuks osutunud. Vähemalt mitte viisil, mis sisuliselt kohustab osapooli kompromissini jõudma.

Alternatiiviks olevast uue võimuliidu moodustamisest ei võidaks ükski osaline, sest see võib antud tüliküsimuse lahendamisest hoopiski keerulisemaks osutuda. Nii Isamaa ja Res Publica Liit kui ka Reformierakond on välistanud koostöö Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga. Sellest põhimõttest taganemise hind seisneks tõenäoliselt mainekaotuses. Seega tähendaks uue koalitsiooni moodustamine Vabaerakonna või Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pääsemist võimuliitu. Sõltumata sellest, millised on ülejäänud osalised, tõuseksid praegusega võrreldes veel konfliktsemad teemad. Olgu need siis Vabaerakonna parteide rahastamist puudutavad ettepanekud või Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna jäik pagulaspoliitika.

Erakonnad peavad tekkinud tüliküsimused omavahel selgeks rääkima või asuma teiste partneritega uute, kuid samaväärsete konfliktide lahendamise juurde.

Praeguse riigikogu koosseisu puhul jagub teravaid probleeme igasse võimalikku koalitsiooni ning kergeid lahendusi pole neist ühelegi. Seega peavad erakonnad tüliküsimused omavahel selgeks rääkima või asuma teiste partneritega uute, kuid samaväärsete konfliktide lahendamise juurde. Partnerite vahetamine ei näi enam lihtsa ja mugava alternatiivina. Valija sõnum rahvasaadikutele on ühene: väikeses otsustajate ringis tehtavate kokkulepete aeg on ümber ning otsused peavad põhinema laiapõhjalistel aruteludel ja kompromissidel.

10.08.2015 12.08.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto