Sisukord
Kultuur
Tänane leht
11.08.2015
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Kohalikud võitlevad Balticconnectori trassi vastu Visatud kilde, puistatud teri Miljoneid maksumaksja toetust saanud maagiline idu pole aastatega turule jõudnud Kaitseliidu endine pealik omastas tuhandeid eurosid riigi raha Postimees ja Toidupank aitavad 2500 raskustes peret Õnnetuse põhjustanud Randy oli kriminaalses joobes Oleg Ossinovski kohal ripuvad altkäemaksupilved Politsei tabas Rahumäel naist rünnanud mehe Viiendalt korruselt alla kukkunud laps on raskes seisus Eesti lühiuudised Rootsis pussitati IKEA poes surnuks kaks inimest Majandus Sutter: tarbige elektrit öösiti Majanduse lühiuudised Twitter pole enam popp Miljoneid maksumaksja toetust saanud maagiline idu pole aastatega turule jõudnud Välismaa Türgis oli verine esmaspäev Arvamus Taavi Veskimägi: Pariisi kliimakonverentsi ootuses Hannes Luts: hirm kolme rongi ees Ilmar Raag: ETV+ ülesanne on anda veel üks instrument maailma mõtestamiseks Postimees 1929. aastal: tõotab korralikku lõikust Indrek Mäe: valik demokraatia kasuks Juhtkiri: kolme rattaga seaduseaugus Kultuur Visatud kilde, puistatud teri Sport Spordi lühiuudised Peakohtunik: vilemehed peavad mängijaid kaitsma Kindluse leidnud Frank Liivak jätkab küpsemist 100 000 eurot maksev telk korvpallifännide lõbustamiseks Stabiilne Rossi sihib oma seitsmendat tiitlit Rio suure etenduse ootuses Tallinn Segadus velotaksodega viib need vanalinna tänavailt Tarbija Twitter pole enam popp Meelelahutus Koomiks Sudoku

Visatud kilde, puistatud teri

2 min lugemist
TRT02: KUNSTIMUUSEUMI JA LOODUSKAITSE SELTSI ÜHISSÜMPOOSION : TARTU, EESTI, 12JAN14 - Tartu Kunstimuuseumi viltuse maja galeriis toimus Tartu Kunstimuuseumi ja Eesti Looduskaitse Seltsi ühissümpoosion. Pildil kõneleb luuletaja Hando Runnel. kt/Foto KRISTJAN TEEDEMA FOTO: KRISTJAN TEEDEMA/PM/SCANPIX BALTICS

Mis see siis nüüd on? Suvi üle laegi juba, aga jaanuari esimesel nädalal ilmunud Hando Runneli uus luulekogu ajakirjanduses veel märkamata. Avaluuletuses arvab autor küll, et pärast raamatu sündi unustab rahvas kõik muu ja asub «puginal, paginal» lugema, aga see arvamine osutub... muinasjutuks.  Möödavaatamise põhjust tasub otsida  kriitika peegeldusvõime tuhmistumises. Või siis tõepoolest asjaolust, millest kõneleb nimiluuletus «Vanad sõbrad»: «Keegi kergitas kübarat. / Oli keegi. Ent kes? / Tuttav tüüp, kuid ei mäleta! / Vana sõber, ent kes?»  

Siiski, ühe arvustuse leiab. Eesti Raadio veebiküljel tunnistab Jüri Pino Runneli luulekogu «õudsat headust» ja arvab, et see on nüüd raamat, mille Alzheimeri vältimiseks võiks tervikuna pähe õppida. Mingi osa sellest nakkuvat juba esmalugemisel. Tuleb Pinoga nõustuda. Meeldejäävus viib rahvaluuleni ja rahvalaulik on Runnel ammugi. Ei möödu ühtegi jaanipäeva, kui ei lauldaks Vello Toomemetsa viisil Runneli luuletust «Jaanipäev».  

 «Vanad sõbrad» on nagu vana vein, mis läheb aina paremaks. Siin on luulet, mida sama hästi võiks liigitada lasteluuleks. Kes ei mäletaks «Nutikat lutikat». Sõnamängulisust jagub selleski kogus: «Kurgid on kurvad, / kui neid ei kutsutagi / peenramaalt purki». Või: «Kes on täna meile tullud? / Meile tullud joomahullud! / Joovad joodi, lõngaeli, / kõrva krõmpsti seebikivi.»

Aga on ka külavahelaule. No kuidas jätta tsiteerimata näiteks niisugust salmikest: «Joostes tuli väle põder, / väitis: Olen majasõber, / saagu, saagu sulle sarved, / tasakaalu, tasaarved.» Või siis järgmine loriluuletus: «Kuulsin pidu tulemas, / tundsin ennast olemas, / palge balliks kohastin, / pudsukarvad puhastin.» Või luuletus kõlava pealkirjaga «Mäss»: «Mis tants on tabureti jalus? / Kae, kargleb ümber köögi laua! / Hää küll, ei kesta see tal kaua, / taas saab tast taltund p...e  alus!»

Selle kõrval on ka luuletusi, mida tahaks nimetada Runneli vaimus eesti keele kastmeks. Kirjandustundides tuuakse säärase eksperimentaalse, üllatava ja tõlkimatu luule näiteks Runneli suletud ühesilbilistest sõnadest luuletust «Kehv,/ kõhn / poiss...» jne. «Vanades sõprades» esindab seda laadi Aaviku auks kirjutatud luuletus «Laks»: Kuul, / laup; / uul, / laip.» Teine kannabki pealkirja «Värsiõpetus»: «Elumees, mis sest et tudi, / naiste sukavabrikudi- / rektor ju oln’d jupi aega, / igas ilmanurgas omab poega.»

Valdava osa raamatust hõlmavad teravmeelsed killuviskamised. Teate küll ju, mida see tähendab ja kuidas see käib. On mingi olukord, sündmus, keegi tegelane, mis või kes tihendatakse ühte kujundlikku ütlemisse. Kiirreageerimine. Mahult nagu Twitteri-säuts, aga riimitud ja vaimukam. Näiteks kujundlik kommentaar luuletaja südamestimulaatori kohta: «Kaks traadiotsa mu südame seinas / on nagu Eedeni-aia maod – / ka nemad andsid elada isu, / ka nende käsul, mu süda, sa taod.»

Mitmed neist kildudest tõusevad poetiseeritud mõtteteradeks või suure üldistusastmega sedastusteks. Olgu toodud kaks näidet paljudest võimalikest. Esimene puudutab Runneli perekonnalugu: «Me olime lapsed, kui lahkus me isa. / Ta tunda sai kõigest me koerust ja kisa. / Me salajam olu või ilma ees olek / on pärastki – paljuski – isata-olek!» Teine luuletus käib Eesti asja kohta: «Vaesed maad on lasterikkad. / Rikkad maad on lastevaesed. / Eesti on ometi erand: / ausalt vaene ja vaene.» Runneli luuleraamatu viimane peatükk on järg viis aastat tagasi ilmunud «Ütles mu naine» kogule, mida olen vaadelnud kui tähendamissõnu. Teistest, mängulistest luuletustest eristab neid naise kui ees(t)kõneleja olemasolu.

Üks Runneli mõrult täheldav luuletus laieneb tervele tänasele «heale uuele ilmale»: «Vanasti teri varises vihust, / nüüd sinu enda närtsinud ihust. / Keegi neid teri su enam ei näri, / kartulikrõpsuga oldakse päri.» Sic transit.     

 «Vanad sõbrad»

Hando Runnel

Ilmamaa, 202 lk

Seotud lood
10.08.2015 12.08.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto