Sisukord
Juhtkiri
Postimees
12.08.2015
Eesti Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Läti Raudtee juht üritas põgeneda Horoskoop Riik kulutab seakatkuga võitlemiseks üle 600 000 euro Maanteeamet ütles Superbusile ei Vahistati kruiisituriste puistanud kutselised vargad Maanteeamet katsetab tee ehitamist turbale Puurmanis hukatud sead maeti Torma prügilasse Eesti lühiuudised Altkäemaksu andmine võis toimuda Pärnus Majandus Soome eeskuju karusloomakasvatuses Majanduse lühiuudised Loomakaitsja: meie lähtume eelkõige looma seisukohast Karusloomaäri ootab saatuslikku otsust Välismaa MH17 katastroofi uurijad leidsid võimalikke BUK-raketi tükke Soome meelitab rahaga immigrante naasma Arvamus Lugeja kiri: oma keelest ja meelest Juhtkiri: koju tagasi odavamalt ja inimlikumalt Jaanus Piirsalu: võimaluste aken Eston Kohvrile Erkki Bahovski: Gagarin või Uzi? Anette Parksepp: näo katmise keelamisega seatakse piirangud meile kõigile Postimees 1910. aastal: kus on ilmajõgede hallikad Päeva karikatuur Kultuur Muusika metsade kohal Kultuuri lühiuudiseid Sport Spordi lühiuudised Ülikiire arenguga üllataja Kas tundmatu Poola linn saab Eesti jaoks märgiliseks kohaks? Vanade proovide uurimine tõi ilmsiks uued patused Supermatši soovinud Khan saab selle Mariel Gregor: vastaste tugevus pole enda teha ehk nõrgemate alistamine Tarbija Mida võib leida mineraalveepudelist? Tartu Maxima pani ostukärud lukku Staažikas kooliõpetaja saab 101 Aastaid tühjana seisnud suur krunt tõi tüli Bussifirmad loobuvad külavaheliinidest Ministeerium: metsatalust linna sõidu peab korraldama omavalitsus Direktorid on valmis kolima Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: koju tagasi odavamalt ja inimlikumalt

2 min lugemist

Sisseränne Euroopasse aina kasvab ning riikidel, kuhu rändajate tulv on suurem, kuhjuvad probleemid. Peale teiste lahendamist vajavate küsimuste tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, mida teha inimestega, kellele ei anta luba võõrasse riiki jääda. Nende naasmine kodumaale tuleb korraldada nii, et see oleks oleks vastuvõetav riigi maksumaksjale ja samas ka võimalikult inimlik nende suhtes, kelle varjupaigataotlus tagasi lükati.

Seaduse järgi peaksid sellised inimesed kodumaale tagasi pöörduma. Kuid osa neist seda ometi ei tee. Mõnikord on põhjuseks see, et varjupaika andmast keeldunud riik ei saa tagasisõidu korraldamisega hakkama – peale kõige muu on see riigile ka küllalt kulukas. Mõnikord aga on asi selles, et koduriik – näiteks Iraak – ei ole nõus tagasisaadetuid vastu võtma. Ühel või teisel moel leiab osa neist inimestest võimaluse jääda Euroopasse, illegaalselt. See aga omakorda suurendab probleeme, mis riikide ees seisavad.

Laiemalt vaadates mängivad selle küsimuse puhul rolli nii majanduslik kui ka inimlik aspekt, ja lahenduse juures tuleks silmas pidada neid mõlemat. Soome viis küsimusele läheneda, mille läinud kuul jõustunud seadus võimalikuks teeb, näitab, et inimlik lahendus võib olla ka majanduslikult kasulikum.

Nimelt saavad uue seaduse järgi sellised sisserändajad, kel Soomesse jääda ei lubata, lisaks muude naasmiskulude katmisele võimaluse taotleda toetust kodumaale tagasipöördumiseks. Summa ei ole suur, jäädes 200 ja 1000 euro vahele, sõltuvalt tagasipöörduja kodumaa arengutasemest. Osa toetussummast saab inimene kätte enne lahkumist, teise osa siis, kui on tagasi koju jõudnud.

Selline lahendus pole mitte üksnes tunduvalt inimlikum kui väljasaatmine, vaid selle juures on mitu tegurit, mis vabatahtliku naasmise riigile kasulikumaks teevad. Muidugi, majanduslikust küljest vaadates tekitab riigile kulu nii sisserändajate vastuvõtmine, nende väljasaatmine kui ka neile vabatahtliku naasmise puhul toetuse maksmine. Kuid ometi on toetuse maksmine kõigist võimalustest ühiskonnale odavaim variant. Väljasaatmist ootava inimese majutamine vastuvõtukeskuses on kallim kui vabatahtliku naasmise eest makstav raha. Pealegi leidub riike, kes võtavad tagasi vaid neid kodanikke, kes naasevad omal soovil. Seega, kui naasmine on vabatahtlik, saab inimesi toetusega veenda tagasi pöörduma ka sellistesse riikidesse, kuhu neid sunniviisil tagasi saata ei saaks, ja võimalus, et nad Euroopasse illegaalset elama jääksid, oleks küllalt tõenäoline.

Näib, et sellise lahenduse leiavad kõigist lahendustest vähem halva olevat kõik osalised. Nagu siseministeeriumi ametnik Jorma Kantola YLE-le antud intervjuus ütles, toetab ühiskond odavamat varianti, mis näeb ette piletite ostmist ja toetuste maksmist.

Kuid nii või teisiti, Euroopa maksab.

Seotud lood
11.08.2015 13.08.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto