Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Marju Lauristin: kirvega keele kallal

Marju Lauristin. FOTO: Tairo Lutter

Liiga palju on hariduse ja teaduse üle võimu saanud tehnokraatliku mõtteviisiga inimesed, kelle silmis on kultuuriasjad nii vähetähtsad, et nad ei saagi aru, kui kaalukas on nende üks või teine otsus meie tuleviku jaoks, kirjutab Marju Lauristin.

Tellijale Tellijale

Eesti Keele Instituudi (EKI) ümber lahvatanud konflikt on minu meelest oluline seepärast, et saadakse aru, kui olulised on eesti inimeste jaoks institutsioonid, kellest sõltub meie põhiseaduse paragrahvi täitmine – keele ja kultuuri säilimine. Mitte lihtsalt nii, et administratsioonil ja ministeeriumil on võimalik kinniste uste taga otsustada asju, mis on tegelikult eesti kultuuri ja keele seisukohalt saatusrasked.

Need on asjad, mida peab arutama põhjalikult ja kindlasti ka riigikogus. Kogu teema tuli üles riigikogu n-ö suvevaheajal. Jääb mulje, et seda ei tahetudki ei seadusandja ega haridus- ja kultuuriavalikkuse jaoks avada. 

12.08.2015 14.08.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto