T, 17.05.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mart Rannut: diskrimineeritud riigikeel

Mart Rannut
, keeleteadlane
Mart Rannut: diskrimineeritud riigikeel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mart Rannut.
Mart Rannut. Foto: Egert Kamenik.

Postimees avaldas 7. ja 10. augustil kaks lugu võrdõigusvoliniku arvamuse põhjal, mille kohaselt üks vene õppekeelega Pärnu lasteaed väidetavalt diskrimineeris kaht õpetajat, lõpetades nendega töölepingu nende vähesele eesti keele oskusele viidates.

Tegu on iseenesest normaalse käitumisega, mille kohaselt riik on kohustatud tagama kõikide keelelised inimõigused. Selleks peab teenindav-kasvatav-õpetav või juhtiv personal riigikeelt oskama tasemel, mille ulatus on määratletud vastava ametikoha vajadusega. Kuidagiviisi oli osa Pärnu lasteaiaõpetajaid suutnud siiani töötada seda aastast 1990 kehtivat kvalifikatsiooninõuet eirates ning seetõttu oli nende vallandamine õpetaja ametikohalt õigustatud. Ilma vajaliku keeleoskuseta ei tohi ka kedagi riigikeeleoskust nõudvale  ametikohale tööle võtta. Just see viimane asjaolu põhjustaski probleemi, sest lasteaed muud tööd neile ei pakkunud, kuigi vakantseks jäi õpetaja abi koht. See nimelt eeldas samuti riigikeeleoskust, mida juhataja hinnangul neil polnud.

Tegu on iseenesest normaalse käitumisega, mille kohaselt riik on kohustatud tagama kõikide keelelised inimõigused. Selleks peab teenindav-kasvatav-õpetav või juhtiv personal oskama riigikeelt tasemel, mille ulatus on määratletud vastava ametikoha vajadusega.

Kuidagiviisi oli osa Pärnu lasteaiaõpetajaid suutnud siiani töötada seda aastast 1990 kehtivat kvalifikatsiooninõuet eirates ning seetõttu oli nende vallandamine õpetaja ametikohalt õigustatud.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Tallinn
Majandus
Maailm
Arvamus
Kultuur
Sport
Tarbija
Tagasi üles