Sisukord
Arvamus
Postimees
15.08.2015
Eesti Mootorrattur on liikluses kiirem, kuid nõrgem pool Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Irbisepoeg peab isaga harjuma Horoskoop Eesti lühiuudised Arvamusfestival seadis end Paides sisse Esikas 15.08 Buratino-mehe lahkumine Eestlaste IT-tehing jõudis Venemaa peaprokuröri lauale Majandus Eestlaste IT-tehing jõudis Venemaa peaprokuröri lauale Välismaa Libauudised: Taliban otsib superstaari ja hallid varjundid Ühendemiraatides Pakistani libauudiste kriitikatule eest ei pääse keegi Välismaa lühiuudised Arvamus Tagasivaade: puuskulptuurid Kaarli puiesteel Neeme Korv: velotakso ohtlik pretsedent (1) Juhtkiri: ootused on plussis Supertehingust sai suur peavalu Päeva Karikatuur Punase kuradi tulek Katmata näoga Tsahkna Vägev üllataja Madis-Ulf Regi: minu päevik 2015 Postimees 1909. aastal: kunstnikkude problem Kultuur Buratino-mehe lahkumine Sport Spordi lühiuudised Ka pronks jäi Poola Eesti nigel vorm tekitab küsimusi Kaotus, mis tuli väga halval ajal Talihärm läheb USAsse lund otsima ja haridust omandama Tarbija Ostukoha valikul pole hind ainus argument Psühholoog: paljudele pakub kallis poes ostlemine rahuldust Arter Horoskoop «Wallander» muudab suveõhtud kriminaalseks Võtkem huumoriga! Arter soovitab Kirev ja mitmekesine festivalimood Lohakas salat ehk Insalata Vastasa Katrin Saks: mulle meeldib riskida Vallaliste võidukäik – kuidas üksikute inimeste elu on paremaks muutunud? Milline oli Eesti tuntud inimeste esimene kohtumine kooliga? Grusiiniga kokkamas: haarame hatšapuril sarvist Oli aeg, kui sipelgad jooksid üle selja Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1909. aastal: kunstnikkude problem

1 min lugemist

Eesti «publikumil» on teiste kultuuramaade publikumiga wõrdlemisi wähe estetilist haridust – see on tõeasi. Kui meeles peame, et terwe Eesti «publikum» kõige oma kulturaga wanem ei ole kui mõnikümmend aastat, siis peame imestamise ja pahandamise sellepärast jätma. Pea kõik meie jõukamad «kodanlased» elawad oma uues seltskondlikus seisuses alles esimest põlwe ning nende lastest on ka ainult wähestel wõimalik olnud kulturarahwaste lõige kõrgemal tipul seiswa kunstiga isiklikult tuttawaks saada ning selle kaudu oma kunstinõudeid haritud lääne-europlase niveauʼni tõsta.

Eesti publikumi kunstinõuete madaluse all kannatawad kõigepealt Eesti kunstnikud. Nende talendi toodeid tarwitatakse nii wähe, et need nendest, kes ainult Eesti «tarwitajate ringkonnaga» on otsustanud wõi sunnitud leppima, pooleti nälgima, cafedes wiiulit mängima ja muid sellesarnaseid «naljasid» tegema peawad.

Niisugune eluga «naljategemine» ei ole meelitaw, ning sellepärast kipuwad meie kunstnikud suuremalt osalt kodumaalt wälja, nagu hundid metsa – harilik algawate kultuurade saatus.

Kõike seda ei ole ma Eesti «seltskonnale» ülekohtuselt etteheitwas mõttes ütelnud. Kus midagi pole, säält pole midagi wõtta – tean seda. Wõtame näituseks selle juhtumise, et «Wanemuise» orkestris noori õppiwaid Eesti kunstnikka leidus, kes häbiks pidasiwad rahwakontsertidel mängida, sest et sissemineku-hind nendele kontsertidele kõigest 5 kopikat oli. Missugune täielik arusaamatus Eesti kultuurakandjate püüetest waatab siit wastu. 15.08.1909

Seotud lood
14.08.2015 17.08.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto