Sisukord
Juhtkiri
Postimees
22.02.2020
Isamaa Huawei-ohu koosolekul osales Huawei lobist (4) Eesti Linda Raunet ja Eesti Vabariik – 102 aastat ühiseid mälestusi Viljandi valmistub võõrustama presidendi pidu Süda läheb soojaks ja hingele pai – pannakse tähele Mida teha vabariigi aastapäeval? Majandus Põhjamaade pankade veri hakkas viimaks hüübima Välismaa «Ihne nelik» keeldus kriipsugi taandumast Kolmejalgsed vallandasid liiklusraevu Liibüas evakueeriti sõja jalust mitu tuhat kaamelit Arvamus Juhtkiri: viinarindel muutustega Evelyn Kaldoja: valgustav lobiabsurd (1) Õlitööstuse eestkõneleja Sipsik elab veel! Läti ema eksirännakud Esitus, mis tõi pisara silma Kertu Birgit Anton: kliimapööret ei tehta meie eest ära (9) Kultuur ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Sport Eesti mehed vollemaailma absoluutses tipus Taavi Libe: kuidas tuua inimesed video­mängude abil spordi juurde? EAL nõuab Rally Estonia korraldamise eest meeletut summat Kriisk: presidendiamet oleks minu olümpia Soomlase ajastu start jahmatas isegi suuri optimiste Kliima Pehme talv paneb rannad uut tasakaalu otsima AK Tehnoloogiagigantide uue põlvkonna juhid Liiga hilja ja poolikult tehtud otsus Ukraina ekspert: «Ilma Venemaa otsese sekkumiseta oleks see sõda varsti läbi» Hasso Krull: maa, rahvas ja riik (4) VIDEO ⟩ Kunst sinu ümber. Dokumentaalne poeet Kristina Norman ELBERT TUGANOV 100 ⟩ Filmiarhitekt, kes ehitas Eesti animatsioonikiriku Kus poliitik ees, seal bandiidid taga Nädala plaat. Nagu seest külm juustuburger Nädala plaat. Ruttab aeglaselt keset üksildasi masse Kutse presidendi vastuvõtule Juurikas. Eesti tänab Arter Liis Velsker: mõtlesin, et paneks kogu raha selle alla, et lihtsalt ennast hävitada Käputäis Eesti «kurjategijaid» Siberi kolkas... Viirusest ohtlikum Kaitsja, kes võib mõnikord osutuda tapjaks Umbe hää süük!* Arter otsis võrumaist pidupäevamaitset Loosiõnn innustas rahvariideid uurima Kodune helisüsteem 10 000 euro eest. Eestis loodud Audese tippkõlarid valmivad kuulmise järgi (5) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: inimese enda vastutust ei asenda ka reeglid

2 min lugemist

Laupäeval Viimisi veekeskuses juhtunud õnnetus nõuab tähelepanu sõltumata sellest, kas selles oli süüd vastavatud keskusel ja selle veetorudel või mitte. Ehkki on selge, et seesugused teenindusasutused peavad tegema oma vahendite kasutamise nii turvaliseks kui võimalik, ei saa kunagi unustada, et inimese enda ettevaatlikkusest ja olukorras õigesti tegutsemisest sõltub palju. Reeglid ja eeskirjad on alati üldised, iga juhtum aga unikaalne. Inimese enda vastutust oma heaolu ja turvalisuse eest ei saa asendada miski, isegi mitte veel karmimad reeglid.

On selge, et juhtum, kui inimene veekeskuses nii tõsisesse ohtu satub, vajab põhjalikku uurimist. Ja on selge, et juhul kui põhjuseks on veekeskuses kasutusel olevad vahendid, tuleb need välja vahetada ja keskus ise peab selle eest vastutust kandma. Ilmselt on selge ka see, et pärast laupäeval juhtunut on inimesed ettevaatlikumad ja pööravad tähelepanu enda, aga eriti oma laste turvalisusele mitte üksnes seda, vaid ka teisi keskusi külastades. Ja õigusega ja õigustatult.

Tahtmata vähendada teenindusasutuste vastutust – mis peab olema suur, sest seal käies on inimesed ette arvestanud selle ohutusega ja käituvad sellele vastavalt –, tuleks ometi rääkida ka inimese enda ohutunde säilimise vajalikkusest. Seda sel lihtsal põhjusel, et lootes liialt regulatsioonidele, võtame endale vabatahtlikult alaealise rolli. Kui soovime tegeleda ekstreemspordiga, peame teadma, et meie tervis on korras. Langevarjuhüppeid tehes peame olema ise kindlad, et talume kõrgust. Kui minna vette, tuleb endalt alati küsida, kas ujumisoskus on piisav. Seda ei saa asendada ei hoiatusmärgid ega muud turvalisusnõuded.

Võime ju nalja heita kuuma vedeliku eest hoiatavate kirjade üle kohvitopsidel või mikrolaineahju kasutamise juhiste üle, mis keelavad seal kassi kuivatada, kuid need on näited ülereguleerimise tagajärgedest. See ülereguleerimine on kohati viinud olukorrani, kus inimesele näib, et ta saab delegeerida vastutuse enda otsuste eest kellelegi teisele. Ja siin ei ole enam juttu õigustatud ootusest, et veekeskus vastab turvalisusnõuetele, vaid laiemast nähtusest.

Selle laiema nähtuse osa on arusaam, et vastutab alati keegi muu, ja viimase instantsina kiputakse vaatama riigi poole, saamata aru, et see tendents viib vaid järjest karmistuvate seadusteni, mis lõppkokkuvõttes ei ole kellegi huvides.

Kokkuvõtvalt, mis tahes juhtum, kui inimese elu satub teenindusasutuses ohtu, nõuab süvendatud tähelepanu. Aga see ei saa kahandada selle olulisust, mida inimene ise enda turvalisuse tagamiseks silmas peab pidama. 

Seotud lood
21.02.2020 22.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto