N, 6.10.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Odysseuse eksirännakud Tartus

Piret Kuub
, teatrikriitik
Odysseuse eksirännakud Tartus
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tartu Uue Teatri Odysseia- Helgur Rosenthal ja Katrin Pärn
Tartu Uue Teatri Odysseia- Helgur Rosenthal ja Katrin Pärn Foto: Gabriela Liivamägi

Tartu Uue Teatri «Odysseia» puhul tuleb kõigepealt lavastaja Ivar Põllule au anda julge ja riskantse valiku eest tuua vaatajate ette täiesti omalaadne, eksperimentaalne teatrivorm. Lavastused, kus vaataja aktiivselt tegevusse kaasatakse või ühest mängupaigast teise suunatakse, on meie teatrimaastikul ikkagi üsna haruldane nähtus.

Mis ei tähenda loomulikult, et midagi sellist ei oleks varem tehtud. Värskelt on meeles näiteks Saksamaa trupi Rimini Protokolli lavastus «Remote Tallinn», millest oli võimalik osa saada viimasel «Talveöö unenäo» festivalil. Peale vormilise sarnasuse, mis seisneb vaataja suunamises mööda linnatänavaid ühest kohast teise, on nende kahe lavastuse puhul samalaadne ka publiku roll. Kui «Remote Tallinnas» võis teatrikülastaja sattuda ühel ajal ise äkki hoopis esineja rolli, siis ka «Odysseias» ei jää publik pelgalt kõrvaltvaatajaks, vaid on üsna oluline etenduse osa, kellel kanda täiesti oma roll, olgu see siis peokülaline Odysseuse (Helgur Rosenthal) ja Penelope (Maarja Jakobson) majas või hoopis Trooja sõtta mineja.

Tõepoolest, publik saab kogu etenduse jooksul kogeda omal nahal nii mõndagi: süüa-juua rikkalikult kaetud peolaua taga, rännata bussiga loo tegevustiku radadel, konnata nii Raadi mõisa kui ka vana lennuvälja aladel või pimedas botaanikaaias ja palju muudki. Lühidalt öeldes on vaatajal võimalik kaasa teha terve Odysseuse eksirännak Trooja sõjast tagasi Ithaka saarele oma naise Penelope juurde.

Märksõnad
Tagasi üles