Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
22.08.2015
Eesti Mälumäng Praamiärimees Leedo: raha nimel võin kõrvadel ka seista Dilbert Male Horoskoop Palju õnne Reformierakonna toetus tõuseb, Keskerakond on endiselt populaarseim Vireenis askeldasid audiitorid USA senaator John McCain käis Tallinnas Eesti lühiuudised Loomaaia leopardid nautisid kaneeliaroomi Majandus Praamiärimees Leedo: raha nimel võin kõrvadel ka seista Uus kiusamise vorm: kanne töötamise registris Välismaa Välismaa lühiuudised: 22.08.2015 25 Syriza saadikut loovad uue partei Duda tuleb Tallinna baasipalvele toetust küsima Mõlemad Koread on lahinguvalmis Üllatuskülaline Poolast Arvamus Aarne Seppel: petusait ja riiklik register Juhtkiri: populaarsusrindel muutusteta Postimees 1910. aastal: uued kulturataimed Eesti näitusel Jelena Skulskaja: härjavõitlus ja prostitutsioon Päeva Karikatuur Tagasivaade: riigipöörde eel – Žirinovski Tallinnas Liider, mitte abimees «Taganka» laul Vladimir Ivanovitši lahkumine Üllatuskülaline Poolast Kultuur Mitte nii fantastiline nelik Sport Mägi: oma tase tuleb välja joosta Spordi lühiuudised Eesti kaugvisked kukutasid lühikesed filipiinlased ja ülekaalus NBA-mehe Ehmatusega alustanud Tänak kohaneb asfaldiga Staarid ja läbirääkijad eestlased Neljasüsta lootused kadusid stardipauguga Tarbija Uus kiusamise vorm: kanne töötamise registris Arter Arter soovitab Inimesed loevad Isuäratavas telesarjas selgitatakse Eesti parim küpsetaja Äli Kargoja – minimalistliku joonega komeet Eesti moetaevas Horoskoop Neeme Raud: Venemaal juhtub palju põnevat Purskkaevus voolab kokteil Sina ei tohi mitte … Seitse ööpäeva maa all Margus Lokk, Tartu värvikas kunstnik Ott ja Matilda – vormilt romantiline, sisult maavillane Paradiisi kuninglik loož Sõlmi juustesse nahkpael Maitseroheline sügavkülma Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: populaarsusrindel muutusteta

2 min lugemist
FOTO: Toomas Huik / Postimees

Kevadest peale, neli järjestikust kuud on erakondade reitingud püsinud üsna ühetaolised. Dramaatilised muutused parteide toetusprotsentides toimusid valimistele järgnenud ühe-kahe kuu vältel ning see ongi lähtepositsioon algavaks poliitikahooajaks, mida on põhjust analüüsida.

Milline oli populaarsuse muutus (TNS Emori küsitluste järgi) võrreldes 1. märtsi reaalsete valimistulemustega? Andmetest vaatab selgelt vastu säärane pilt: oli ja on kaks kaotajat (Reformierakond ja IRL), üks võitja (Vabaerakond) ja kolm püsijat (sotsid, Keskerakond ja EKRE).

Kõige suurem muutus on Vabaerakonna populaarsuses – neid toetab küsitluste järgi umbes kaks korda rohkem valijaid (augustis 17 protsenti) kui tegelikel valimistel (8,7 protsenti). Nii IRLi kui Reformierakonda toetab küsitluste järgi umbes kolmandiku võrra vähem valijaid, kui nende poolt valimistel hääli anti.

Võime üsna julgelt öelda, et praeguse populaarsus-seisu juured on eelkõige koalitsiooniläbirääkimiste ajal valitud avalikkusega suhtlemise taktikas, maksumuutuste ebapopulaarsuses ning veel enam nende ühiskonnale «maha müümise» erakordses rabeduses. Piltlikult võib öelda, et Reformierakond ja IRL hakkasid alates esimesest päevast pärast valitsusliidu lepingu avalikustamist tegelema ise süüdatud tulekahju kustutamisega. Vabaerakondlased, kes koalitsiooniläbirääkimistelt lahkusid, naudivad aga populaarsuse kasvu just valitsusliitlaste arvelt.

Tähelepanuväärne on see, et EKRE pole nähtavat kasu lõiganud mitu eelnevat kuud avalikkust erutanud pagulaste temaatikast, ja seda vaatamata nende kohati äärmiselt räigele kõnepruugile. Isegi sel teemal on raske leida ideed või algatust (olgu head või halba), millega nad oleks välja tulnud. Vastavaid läbirääkimisi on mõistagi pidanud valitsuse ministrid ning teistest eristuva initsiatiivi on nüüd haaranud hoopis uus IRLi esimees Margus Tsahkna. Kas ta teemapüstitusel ka IRLi populaarsusele mõju on, näeme ilmselt järgmise küsitluse tulemustest.

Uue esimehe, Jevgeni Ossinovski, valisid endale ka sotsiaaldemokraadid. Meenutagem, et eelmisel suvel toetas sotse tervelt veerand küsitletutest – nad olid mitmel kuul populaarsuselt teine erakond, Keskerakonnast eespool. See andis hoogu sotside unistusele, et nad võivad Reformierakonda võita ja peaministriparteina ohjad haarata. Valimistel tabas neid aga pettumus: neli riigikogukohta vähem kui 2011. aastal.

Ossinovski juhtimisel on sotsid nüüd sõnades justkui opositsioonis, sisuliselt aga ometi ju koalitsioonis. Millega see kummaline olukord lõpeb? Kas sotsid ajavad valitsusliidu lõhki? Selle vastu on mitu argumenti. Esiteks ei ole just palju ühtaegu aritmeetiliselt ja poliitiliselt usutavaid alternatiive, kuidas valitsusliitu kokku panna. Teiseks on sotside valijad ajalooliselt toetanud selgelt pigem koalitsiooni paremerakondadega kui Keskerakonnaga ning ühemõttelist toetust suhete teravaks ajamisele pole ka praegu. Pigem lõppevad Ossinovski avangud visina kui pauguga.

Seotud lood
21.08.2015 24.08.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto