Sisukord
Arvamus
Postimees
31.08.2015
Eesti Palju õnne Mälumäng Male Dilbert Eestisse naasva pere lapsi ei tahetud kooli vastu võtta Horoskoop Liiklusrikkujat sõimanud politseinikud lasti lahti Pirital avati liikluseks kergliiklustunnel Muinastulede ööl süttisid Läänemere randades lõkked Tagakaas Aksjonov ei kinnita juttu Kohvri kokkuleppest FSBga Teinegi küsitlus kinnitab Reformierakonna kosumist Eesti lühiuudised Sotside tellitud uuring näitab toetust tulumaksu tõstmisele Sotsid otsivad Ossinovskile ministriportfelli Majandus Levira liigub ringhäälingute juurest pilvedesse Välismaa Välismaa lühiuudised Masha Gessen: aga muidugi peavad naabrid Venemaad kartma Kahe teraga mõõk: Ukraina muudab põhiseadust Arvamus Siim Kallas: Stanfordi lõpudiplom Tartust Juhtkiri: ebamugavus jätkub, poliitiline reaalsus samuti Postimees 1898. aastal: mida teha koolivõrguga? Rein Veidemann: Sapere aude! Henrik Roonemaa: moraalse häkkeri lahke käsi Kultuur Kultuuriuudiste veerg Turvaliselt maailma otsa Sport Killing: mehed olid häälestanud ennast kergemaks sõiduks Spordi lühiuudised Medalita jäänud Kanter: usk endasse pole kadunud Uibo ja Õiglane vaimustusid Eatoni rekordivõistlusest Liina Luik jooksis end Rio olümpiale Kristjan Kangur: edasiminek on toimunud Noorte võim ja kahanenud lootus Tarbija Lõhnaõli hindade vahel laiutavad suured käärid Tartu Mõis jagab väärikuse tunnet Kunstnik tõi põllumulla näitusesaali Mäda maapind neelas põdrapulli Parimad rulatajad näitavad oskuseid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1898. aastal: mida teha koolivõrguga?

1 min lugemist
1931/32. õppeaasta oli ühtlasi Peetri algkooli 25. sünnipäeva aasta. «Peeti aktus lastevanemaile, külalistele ja piduvõõrastele. Tähtpäeval kaunistasid õpilased kooli sissekäigu ja kooliruumid rohkesti roheliste vanikutega, roheliste puie ning elavate lilledega,» talletab kooli kroonika. FOTO: Erakogu

Toimetuse meelest tuleb vanematel laste edasikoolitamise puhul liig palju rahalisi kulusid kanda, lastel aga läheb rohkem veel aega, jõudu ja töörõõmu just sellepäras kaotsi, et rahvakoolidest õiget teed teistesse – kõrgematesse – koolidesse ei käi. 

Kuid meie arust ei oleks mitte sünnis, et sarnase raskuse kaotuse pärast kihelkonnakoolide eeskava linnakoolide iseloomu järele võetaks muuta.Sest kihelkonnakool ei tohiks mitte linnakooli alamaks järguks ehk eeskooliks saada, vaid peaks oma kasvandikkudele senist viisi just iseseisva õpeasutusena täieliku rahvakooli lõpulist haridust andma.

Võrdlemisi on ju kihelkonnakoolide kasvandikkude üleüldise arvu kohta ikka vähe neid, kes veel linnakoolides edasi tahaksivad õppida – nende pärast ei võiks kihelkonnakoolid eeskava muutma hakata, kui eeskava iseenesest sünnis ja hää oleks. Pääasi oleks ikka, et kihelkonnakool võimalikult terve kihelkonna nooresoole haridust pakuks, mis vahest mitmekülgne, ühtlasi aga ka poolik pääliskaudne, ilma ladvata ja lõputa ei oleks, mis tõsisele rahvaharidusele kahju võiks tuua. Paljust parem on põhjalik.

Edasiõppijad saaksivad vahest juba sellestgi soovitavat kergitust, kui kihelkonnakoolist kooliõpetajatele kohuseks tehtaks edasiõppivatele kasvandikkudele väikese lisamaksu eest neis asjus eraõpetust andma, mille kohta linnakoolides suuremaid nõudmisi avaldatakse.

31.08.1898

Seotud lood
29.08.2015 01.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto