Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: Suure ekraani vastutus

Telemajas valitseb täna pidulik meeleolu. Eesti Rahvusringhääling tähistab ETV 60. sünnipäeva. Avalik-õigusliku ringhäälingu rolli ja selle keskse telekanali tähendust ühiskonnale pole võimalik üle hinnata.

Nimekas BBC saatejuht Terry Wogan on kord öelnud, et kui BBC praegusel kujul ühel päeval kaoks, poleks see Briti ühiskonnale kokkuvõttes nii hull kui näiteks kuningliku perekonna kadumine, kuid riigi sidusus oleks halvatud. Ka ETV-l on Eesti meediaväljal oma eriline koht, mida tunnetab rahvas ja mida peaks mõistma iga inimene, kes selles majas töötab. ERRi juht Margus Allikmaa nimetab seda Postimehe usutluses «suure ekraani» fenomeniks.

Kui oma tähtsuse tajumisega paistavad asjad olevat korras, siis vastutusega mõnikord mitte niivõrd. Maailm on praegu kõike muud kui rahulik paik. Tänavu suvel viibutati rahvusringhäälingu poole seetõttu sõrme, sest äreval ajal, mil Kreeka kõikus eurotsooni piiril, Euroopa maadles pagulaste teemaga, Eestis oli väga olulisi pöördeid sisepoliitikas ja nii edasi, tõmbas avalik-õiguslik kanal juhtme tavapäraselt välja – eetrit täitsid paljuski kordussaated.

Asjaolu, et ETV kohta tehakse mõnigi kord teravat kriitikat, võib küll telemajas kibedust tekitada, kuid selles tuleks näha pigem edasiviivat jõudu. Erameedia kaudu kõneleb nii avalikkuse ootus institutsiooni suhtes, mis on tõepoolest tähtis. Avalik-õiguslikud kanalid ongi avalik asi, meie kõigi asi. Keegi ei arva ju näiteks, et ETV peaks täielikult loobuma meelelahutusest, kaugel sellest, ent küsimus on sisus ja mahus.

ETV-l on Eesti meediaväljal oma eriline koht, mida tunnetab rahvas ja mida peaks mõistma iga inimene, kes selles majas töötab.

Asi pole niivõrd otseselt maksumaksja rahas, kuivõrd kindlustundes, mida tihti nimelt avalik-õigusliku eetri kaudu oodatakse. Iseäranis riigile keerulistel ajajärkudel. Samas tunnistas ERR oma juhi kaudu, et majas mõeldakse tõsiselt, kuidas suvist olukorda edaspidi parandada – see väärib tunnustust. Niisamuti seegi, et avalik-õiguslik meedia omakorda võtab tihti päevakorda erameedia taseme ja sõltumatusega seotu. See justkui vastastikune kontrollimehhanism on ühiskonnale oluline tasakaalupunkt.

ETV on kahtlemata riiklikult oluline, kuid ta ei ole riigitelevisioon. Aeg-ajalt tasub seda meelde tuletada, sest paraku leidub endiselt poliitikuid, kes näevad ERRis kui mitte otseselt propagandateenistust, siis vähemalt teatud liiki hääletoru. Kui asi puudutab võimu tahet kontrollida või enesetsensuuri tekitamise kaudu mõjutada avalikus teenistuses oleva kanali sisu, tuleb sellele vastu astuda. Ja siinkohal ei jäta eraõiguslik meedia ERRi kindlasti külma kätte. Vastutus tähendab ka julgust. Õnneks on nii ETVs kui ka üldse kogu ERRis häid ja väga häid töötajaid, kes teevad tasemel ajakirjandust.

Ilusat juubelit, ETV! Palju õnne, ERR!

02.09.2015 04.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto