Sisukord
Arvamus
Tänane leht
10.09.2015
Eesti Kaitsjad peavad süüdistusi ähmasteks Eesti vallutus Jordaanias saab märgi maha Hea perearst kuulab mure ära Male Mälumäng Palju õnne Dilbert Horoskoop Lahendusele viiks lähemale töö põgenike päritolumaades Tagakaas 3 lk lühiuudised Riik otsib kohta uuele keskusele Majandus Eesti vallutus Jordaanias saab märgi maha Majanduse lühiuudised Soome valitsus läks töötajate hüvede kallale «Ma arvan, et nad hakkavad meid vihkama!» — Tartus hautakse revolutsiooni pesupesemises Välismaa Pärsia lahe riigid kardavad süürlasi Juncker ärgitas kriisi pakutud võimalust kasutama Arvamus Ahto Lobjakas: sõna ja raha liit Mida arvavad erinevad riigid Junckeri uuest pagulaste jaotamise plaanist? Katja Koort: empaatia ei saa olla valikuline Neeme Korv: kui rahu jälle saab valitsema… Postimees 1910. aastal: avalikkude asutuste esitajad on omakasulikult kurjasti tarvitanud Juhtkiri: sõnadest enam ei piisa Päeva karikatuur Jüri-Karl Seim: välismaal maetud eestlaste ümbermatmisest kodumaa mulda Kultuur «Kompromissi» ainetel tehtud mängufilm jõuab ka Eestis ekraanile Dovlatov — hea venelase võrdkuju Sergei Dovlatov (1941—1990) Sport Eestil suur võimalus edasi saada Spordi lühiuudised Nabi jäi olümpiapiletita Õnn soosis tugevamat Tippturniir — politsei eskort, pinged ja öised massaažid Mis peitub Kontaveidi edu taga? Tarbija Unusta kanarbik Tartu Katlamaja kõrvale kerkib kaugjahutusjaam Koolid liiguvad nädala vältel spordilainel Lasteaia söögitädid tõusevad ametiredelil Peeter Raudsepp: festival annab ausa läbilõike praegusest ja tulevikuteatrist Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ahto Lobjakas: sõna ja raha liit

2 min lugemist
Poliitikavaatleja Ahto Lobjakas. FOTO: SCANPIX

Milleks kuulata Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri tunnipikkust kõnet «olukorrast liidus»? Junckeri jaoks on tegemist «olla või mitte olla» küsimusega. 2014. aasta novembris lubas ta ELi kodanikele lähemale tuua või läbi kukkuda.

Täna saame öelda, et Junckeri ärakuulamine ei ole Euroopa kodaniku jaoks sine qua non - milleta kodanik ei saaks. Pole isegi de rigeur - mida iga korralik kodanik teeks. Mis ei tähenda, et Junckeri kolmapäevahommikune kõne ei käsitlenuks olulisi teemasid.

Esimene pooltund pühendati põgenikele, keda Juncker kordagi «migrantideks» ei nimetanud. Edasi tulid ELi majandus, Kreeka, sotsiaalpoliitika, Suurbritannia, Ukraina jne. Probleem ei ole teemade kaalukuses. Pigem selles, et Junckeril on tagataskust võtta vaid kaks relva: moraal ja veidi raha. See on kõik.

«Mitu divisjoni on Junckeril?» küsisid twitteri-teravkeeled kui Juncker lubas kaitsta Balti ja Poola piire. Mis Junckeril on, on hea toapoisi vaist. See aitab tal tegelikult oma 28 isandale-liikmesriigile üht-teist ette manööverdada, eriti kui tal tabab tuuli suurtes pealinnades.

Berliini ja Pariisi suurim mure on põgenikekriis. Nad pole selles mures üksi - eriti nüüd, mil Juncker vormistas ametlikuks selle, milles Merkel ja Hollande juba nädal tagasi kokku leppisid.

Kohustuslikud põgenikekvoodid tulevad. Jaotamisele läheb sel aastal ELi-i siseselt 160 000 ümberasujat, Eestisse jõuab neid ilmselt 500-600 vahel. See pole muidugi kõik. Saksamaa võib asekantsler Sigmar Gabrieli sõnul mõnda aega vastu võtta pool miljonit põgenikku aastas. See tähendab oma kestvat kvooti Eestilegi.

Junckeri kõrgeim kaart on moraal. Euroopa ei ole Euroopa, kui ta põgenikele ukse sulgeb. Juncker meenutas, kuidas vanemast põlvkonnast pea igaüks on Euroopas põgenik olnud - pärast II maailmasõda kokku 60 miljonit. Ta osutas USAle, mis on läbi aegade vastu võtnud kümneid miljoneid eurooplasi. Euroopa peab olema uhke, et ta on lootuse majakas.

Teise käega osutas Juncker kuhu hakatakse miljardi-paari kaupa raha juurde panema: välispiiridesse, Aafrika smuugeldusvõrkude lõhkumisse. Kus Junckeril midagi kaasa öelda pole, on Euroopa naabruse korrastamine. Võibolla aitaks uus Vahemere-poliitika. Kui, siis selle postuumseiks patroonideks peaks olema Muammar Ghaddafi ja Saddam Hussein, stabiilsuse ja piiride pidamise viimased garandid.

Tagasi Junckeri juurde tulles: moraali lugeda on raske kui su nime tunnevad Euroopas vähemad kui Donald Trumpi oma. Või kui su Luxembourgi sõjaväes on - koos ministritega, nagu osutas Juncker - alla 1000 mehe. Hoopis tõsisemat moraali luges kolmapäeva hommikul Saksa Bundestagis 4-tunnisel debatil Merkel. Ta lubas rohkem raha põgenikele.

Aga Eesti poliitikud peaks ridade vahelt otsima just moraali. Saksamaa on teinud valiku ja otsustanud: süürlaste jt riikivõtmine jätab riigi iseendaks. 60% saksa rahvast arvab nii. Vahe Ida-Euroopaga ei saaks olla kiiremini kärisev. On vaid aja küsimus, kui meile öeldakse: rassiülestelt rikastelt Lääne-Euroopa riikidelt raha võtjad ja sõjalise abi lootjad Ida-Euroopas peavad ka valima.

Ei ole võimatu, et Vladimir Putini suur moment on lähemal kui arvame. Me võime otsida lohutust Ivan Krastevilt, kes tänases New York Times'is kirjutab etnilise solidaarsuse ja ajaloohirmude traagilisest lõikumisest inimsolidaarsusega. Päeva lõpul peab peale jääma inimsolidaarsus, ütleb Juncker ning talle noogutavad kaasa Berliin ja Pariis - kus süürlaste jt näol ehk kasvavadki päris uued eurooplased. Sest me kõik oleme kunagi olnud immigrandid, nagu osutas Juncker. Eestlased ka. Selle unustamine tõukab meid Euroopast välja.

Seotud lood
09.09.2015 11.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto