R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Hea perearst kuulab mure ära

Triin Ärm
, reporter
Hea perearst kuulab mure ära
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kahekuuse poja Pääruga vastuvõtule tulnud Anne-Ly Rüütli on Urmas Takkeriga väga rahul.
Kahekuuse poja Pääruga vastuvõtule tulnud Anne-Ly Rüütli on Urmas Takkeriga väga rahul. Foto: Margus Ansu

Kuigi Maarjamõisa polikliiniku perearsti Urmas Takkeri praksis ei kuulunud tänavu Eesti Perearstide Seltsi valitud 40 parima praksise sekka, väärib ta lugejate ja oma patsientide hinnangul suurt tunnustust.

Takkeri sõnul on temaga koos töötav dr Heili Sarapuu varasematel aastatel küll andmed esitanud, aga midagi spetsiifilist nad edetabelisse saamiseks teinud ei ole. Parimate sekka jõudmiseks tuleb täita eri kriteeriumid, näiteks on vaja koosolekute protokolle. «Koosolekuid ikka peame, aga see pole otsene eesmärk olnud,» tõdes Takker.

Pärast nimekirja avalikustamist uurisime oma lugejatelt, milliseid arste nad esile tooksid ja kiidaksid, ning paljude teiste tublide tohtrite seas kerkis esile ka dr Takker. Eile pärastlõunal pistsimegi nina tema igapäevasesse töörutiini ja uurisime, miks patsiendid arstiga niivõrd rahul on.

Ükski perearsti ukse taga vastuvõtule pääsemist oodanud inimestest ei osanud doktor Takkeri kohta midagi halba kosta. «Ainult positiivset,» lausus üle kümne aasta tema nimistus olnud Andrus Lall, ja nentis, et eelmistest perearstidest on tema praegune perearst tunduvalt parem.

«Põhimõtteliselt hea perearst ongi nagu Urmas Takker,» ütles noormees ja lisas, et temalt saab alati abi: ta oskab suunata ja ka ise aidata. «Sõbralik, positiivne, õnnelik, abivalmis ja professionaalne,» iseloomustas ta Takkerit.

Ka kahekuuse poja Pääruga vastuvõtule tulnud Anne-Ly Rüütli on oma tohtriga väga rahul. Õena töötav naine käis Takkeri juures õppimise ajal ka ise praktikal. «Ta saadab uuringutele, on kannatlik ja mõistlik ning pakub lahendusi, ei pea ise mõtlema,» rääkis Rüütli.

Eesti perearstisüsteemi peab Rüütli väga heaks. «Eks kitsaskohti muidugi on, aga üldjoontes on hea,» ütles naine ning tõi võrdluseks Iirimaa, kus tuli iga visiidi eest välja käia 50–60 eurot. Samuti ei ole ta pidanud perearsti juurde pääsemiseks pikalt telefonitoru otsas rippuma. «Siin on väga mugav,» lisas ta.

Samuti eile arsti ukse taga oma korda oodanud Enn Mainla tõdes, et pole põhjust nuriseda. «Ta on sõbralik ja osavõtlik, kuulab ära ja annab nõu – ei saa midagi kurta,» lausus Mainla muhedalt. Perearsti juurde pääseb tema sõnul nii, nagu parasjagu võimalust on. Sel korral võttis ta arstiga ühendust esmaspäeval. Teisipäeval olid ajad täis, aga kolmapäeval juba sai. «Kes seda teab, kui kaua ma tema juures juba olnud olen,» raputas Mainla pead.

Marika (palus oma perekonnanime mitte avaldada) tõdes, et hindab doktor Takkeri puhul kõige rohkem seda, et ta püüab iga inimese jaoks aega leida ning ta mure ära kuulata. Nagu nii mõnedki teised patsiendid kutsub Marika arsti eesnime järgi. «Urmas on väga empaatiline ja kui saab, aitab kindlasti,» ütles ta.

Marika rõhutas, et väga oluline on ka see, et arst kuulaks inimese ära, eriti kuna tohtritel pole kunagi aega ülearu. Doktor Takkeri poole pöördus ta töökaaslase soovituse peale, sest polnud oma eelmise perearstiga rahul. Takkerit peab ta väga rahulikuks, abivalmiks ja kohusetundlikuks. «Kord tuli ta mu tütart isegi pärast tööaega vaatama,» lisas Marika.

Oma kabineti ja koridori vahet silkav doktor oma tööd teistest ametitest kuidagi erilisemaks ei pea. Takkeri sõnul on perearsti töös väga oluline patsiendiga rääkimine ja selgitamine. «Patsient peab tundma, et ta on ära kuulatud ja temaga tegeldakse,» ütles ta.

Tähtis on pikaajaline kontakt ja koostöö, mis aitab arstil oma patsiente meelde jätta, nii kulub ka vastuvõttudel vähem aega, sest varasemaid probleeme pole vaja uuesti meelde tuletada. Oma patsiente Takker üldjuhul mäletab, kuigi esimesena kipub tulema meelde diagnoos, mitte nimi.

Arsti hinnangul tekivadki patsiendi ja arsti vahelised arusaamatused sellest, kui ei saada üksteisest piisavalt aru. «Üksi ei saa keegi midagi teha,» tõdes ta.

Nii kaob aga kohusetundlikul arstil vahel ka söögipausiks mõeldud aeg hoopis patsientide murede kuulamisele. «Inimestel on hästi palju hirme oma tervise suhtes ja vahel piisab vaid selgitusest, kuigi mitte alati, ja on inimesi, kes ei ole kunagi selgitusega rahul,» nentis Takker. Sel juhul suunatakse inimene vajadusel eriarsti juurde, kuna ka patsiendi hingerahu on oluline.

Takkeri sõnul ootavad paljud inimesed uuringuid, sest neisse usutakse, kuigi alati pole neid tarvis. «Võib tekkida valesti mõistmine, et ressursi puudumise tõttu arst ei saada uuringutele, kuigi tegelikult perearst ei saagi kõigile uuringutele saata või pole selleks meditsiinilist vajadust,» selgitas ta.

Mis siis ikkagi on doktor Takkeri salarelv? Pereõe Kerli Kulbergi arvates võib see peituda asjaolus, et doktor tegeleb kohe inimese probleemiga, mitte ei alusta kuskilt kaugemalt. Samuti seletab ta inimesele asju lihtsas keeles ning näitab vajadusel ka mulaaži peal, milles viga seisneb.

Võib-olla seetõttu ongi patsiendid arsti niivõrd kiindunud ja tahavad pääseda just tema vastuvõtule. «Tal on tööpäev küll viieni, aga õhtul on veel mitu tundi seda telefonitööd,» kirjeldas Kulberg doktori päevaplaani, mis lõppeb sageli telefoni teel patsientide abistamisega.

Pereõe sõnul võib märgata lausa omaette tendentsi. «Nii kui puhkused on, siis on tühjus – kedagi ei tule, kui on asendaja. Aga kui Urmas tööle tuleb, siis on topelt,» toob ta näite sellest, kuivõrd patsiendid just oma perearsti juures vastuvõtul käimisest lugu peavad.

Ka eile doktori ukse taga istudes nägin, et kell viis võib tööaeg ju ametlikult läbi saada, kuid Takker kuulas rahulikult ära ka nende mured, kes polnud jõudnud end ette kirja panna.

«Urmas mõnikord õhtuti tellib ka kodus vereanalüüse ja kogu aeg tegutseb,» nentis ka tema pereõde ja lisas, et kõige tähtsam ongi, et arsti ennast ka huvitab patsiendi heaolu.

Märksõnad
Tagasi üles