Sisukord
Nädala näod
Postimees
12.09.2015
Eesti Kammbäkk Tagakülg Jooksjate meelitaja Valule vaatamata tööl Lind ja madu vaatasid tõtt Tööotsijad küsivad sageli liiga suurt palka esikas 12.09 Assar Pauluse istung tuli algusminutitel katkestada Eesti lühiuudised Koolijuhid suhtuvad hilisesse koolipäeva skeptiliselt Sünnipäevalaps Arvo Pärt äratati tema enda lastelauluga Ministeerium soovib katta õppustel osalevate teenistujate palgavahe Euroopa tasemel liider Homne debütant hoidub arutust riskist Palju õnne Mineviku peatükid tuleks sulgeda Välismaa Valule vaatamata tööl Austria on kvootidega harjunud Väike Austria linn armastab pagulasi Välismaa lühiuudised: 11.09.2015 Arvamus Päeva karikatuur Marti Aaviku essee: pool sulas ja minaretid kerkivad? Juhtkiri: pisik tervise teenistuses Postimees 1939. aastal: piiritusel kulla hind Jaak Urmet: kes ma olen? Väljakasvamine eestlasest (4) Sayonara töötaja, elagu algoritm Kirjandustund Jan Kausiga Kultuur Luulehetk – hetk luules Pole paha konserv see «Aadama passioon» Keha on vaim See ei ole tüvitekst Siirupine tukk ei lehvi Uus Villalobos Oluliselt ebaoluline Hea album tüütu mixtape’i kestas Tööstuspärand astub varjust välja Kirjandustund Jan Kausiga Tähelepanelik kameeleon Sport 16 paremat jätkavad võitlust Prantsusmaal Spordi lühid Tänak lõpetas Austraalia MM-ralli avapäeva kaheksandana Eesti korvpallikoondis – kes säras, kes kõrbes Ideaalne ettevalmistus tõi MM-pronksi ja tõstis Rio OMiks medalipretendentide ringi Legend lahkus pisarais, ent võib naasta Tarbija Jurist vastab Töö & Karjääri lühiuudised lk 16 Kuidas küsida palka parasjagu Kombinaatidest saavad perekodud Kuhu haihtus Marlboro Man? AK Uus Villalobos Keha on vaim Oluliselt ebaoluline Siirupine tukk ei lehvi Reformikate rahalaev kütab kirgi Hea album tüütu mixtape’i kestas Viimane veerg Kontsert Evelin Ilvese toetuseks Teeme rahval tuju paremaks Narkootikumide kasutamine tuleks dekriminaliseerida (2) Jaak Urmet: kes ma olen? Väljakasvamine eestlasest (4) Arter Pingutus võib olla pikk, aga lõbus peab olema Ajatelje lummuses Margit Härma: ka mehed arenevad Horoskoop Kuhu haihtus Marlboro Man? Kuidas ma Kuldnokaga mööda linna noolisin Mailis Reps – viis last, neli huviala, kolmest koerast rääkimata Kes on rikas, julgeb tõde näkku öelda Tähelepanelik kameeleon Meelelahutus Koomiks Sudoku

Valule vaatamata tööl

2 min lugemist
Jean-Claude Juncker FOTO: Andrus Peegel

Kas keegi Eestis pani tähele, et ta viitas Vao põlengule? Nii päris mu euroasjadest teadlik tuttav pärast Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kolmapäevast kõnet Strasbourgis. Ilmselgelt viitas ta lausele: «Kuid paatide sadamast tagasi surumine, pagulaslaagrite põlema pistmine või vaeste ja abitute inimeste eiramine – see ei ole Euroopa.»

Ma kahtlen, kas Juncker ennekõike Vaole viitas, kuigi osaliselt ehk siiski. Saksa politsei uurib parajasti 4. septembri süütamist Heppenheimi pagulaskeskuses, kus sai viga viis inimest. Pagulaskeskusi on süütajad rünnanud ka Berliinis, Alam-Saksimaal ja Baierimaal. Heidenaus pöördus olukord vägivallale, kui paremäärmuslased üritasid takistada elanike sissekolimist.

Türgi meedias ringleb aga väide, et kreeklased mitte ainult ei aja nende poolelt tulevaid paate oma vetest välja, vaid suisa suskavad neisse auke, justkui soovides, et migrandid läheksidki põhja. Eurooplasi, keda süürlaste saabumine tumedatele tegudele kannustab, leidub mujalgi.

Paarilt inimeselt olen kuulnud ka veendumust, et Juncker üritas pagulaste ümberjagamiskava spetsiaalselt meie jaoks suhkurdada lausega: «ELi liikmesmaade julgeolek ja piirid on puutumatud. Ma tahan, et Moskvas seda väga selgelt mõistetaks.»

Ka see tundub rohkem fantaasiana vallast «Mida elevant minust mõtleb?». Kuigi suured vaatajaarvud tagas Junckeri kõnele migratsioonimure, oli tegu siiski traditsioonilise komisjoni presidendi aastakõnega olukorrast ELis. Süürlaste saabumine võib olla küll vähendanud teiste teemade kajastust, aga ei tähenda, et probleem Kreeka majanduse või Venemaa kurja käitumisega on kadunud.

Pigem olnuks põhjust muretsemiseks, kui Moskvat poleks hoiatatud. Kreml vajab neil päevil sagedat meenutamist, et kuigi migratsioon on tekitanud ELi lõhesid, mida Venemaa president Vladimir Putin oma sigatsemisega Ukrainas lüüa ei suutnud, ei tähenda see, et lääs ida eest seista ei plaani. Ehk elevandil üks jalg sügeleb, aga vägivaldset amputatsiooni ta ei ihka.

Mis muidugi ei tähenda, et Juncker suhkrut pagulasplaanile pannud poleks. On võrreldud, et kui eelmine Euroopa Komisjoni president José-Manuel Barroso koostas selle tähtsa kõne väikese meeskonnaga, siis Juncker kaasas ettevalmistustesse suure hulga inimesi. Ta suhtles europarlamendi parteiliidritega, käis kahepäevasel väljasõidul oma 28 volinikuga, pidas nõu hulga asjatundjatega.

Selle ettevalmistuseta olnuks kogu pagulaste ümberjagamise ja alalise kriisimehhanismi tutvustamine ka täiesti mõttetu. Mäletatavasti tõmmati analoogsele plaanile juunis vesi peale. Juncker võib olla küll kohati tavatult joviaalne, aga mitte loll, et esitaks midagi muutmata ja kedagi veenmata sama kava kolm korda suuremas mastaabis.

Euroopa Komisjoni kõneisik Mina Andrejeva rääkis Politico veebiväljaandele, et kuigi Juncker konsulteerib paljudega, saab sõnavõtt lõppkuju mitte ametnike kabinettides, vaid eelneval õhtul tema hotellitoas.

Kui mitte pikk karjäär Luksemburgi peaministrina, siis igikestev draama Kreekaga ja Venemaa püsiv jultumus on Junckerit tõenäoliselt päris kenasti karastanud. Ka olukorraks, kus ta peab tooma üsna «mitmekülgsete» vaadetega Euroopa ette julge migratsiooniplaani. Sellegipoolest ei saanud teisipäeva õhtul hotellitoas kõne lihvimine olla Junckerile kerge. Kaks päeva varem suri tema 87-aastane ema Marguerite. Kaotusevalus sattus haiglasse isa.

Europarlamendi presidendist Martin Schulzist oli inimlik kogu Euroopa silmade all need faktid kaastundeavalduse vormis välja öelda. Aitamaks mõista, miks Junckeri kõnesse lipsas paar viga ja ta mõnd nalja tehes ei naeratanud.

Pagulaste puhul osaliselt ka haletsusele apelleerinud Juncker endale kaastunnet ei küsinud. Ütles hoopis hiljem pressikonverentsil, et just austus vanemate tööeetika vastu kannustab teda: «Minu isa, kes on praegu haige, ja mu ema, kes on surnud, nad tegid alati tööd. Ja mina teen ka tööd.»

Seotud lood
11.09.2015 14.09.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto