Sisukord
Välismaa
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (16) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Intervjuu ⟩ Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (2) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (9) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (2) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (2) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? (1) Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (5) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust (1) Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Väike Austria linn armastab pagulasi

4 min lugemist
Üks väheseid asju, millega pagulased rahul pole, on söök ning seetõttu on õiget sõmerat riisi, kana ja karrit pakkuvad vabatahtlikud väga hinnas. FOTO: Kadri Veermäe

Traiskircheni raudteejaamas rongist välja astudes saan kohe aru, et tegu pole tüüpilise Austria väikelinnaga, kus elu kulgeb kaunite Alpi aasade mõnusas rahulikus rütmis ja peamine mure on, et muruplats püsiks korralikult niidetuna. Viinist 20 kilomeetri kaugusel asuv Traiskirchen on üle kogu Austria kuulus, sest seal asub esmane pagulaste vastuvõtukeskus. Sel suvel tuntus kasvas, kuna ühes fotodega otse keskuse ette kerkinud ülerahvastatud telklaagrist sai paigast inimõigusorganisatsioonide meelepahaobjekt. 

Tellijale

Idee järgi peaks iga Balkanilt Euroopasse jõudev põgenik Traiskirchenist registreerimiseks läbi käima, kuid viimase aja suured rahvaste liikumised on protseduuri oma korrektiivid teinud. Seega leidub nii migrante, kes sõidavad otse Saksamaale edasi, kui ka neid, kes on end juba Traiskirchenis sisse seadnund ning paigutatakse lähiajal hoopis piiri taha Slovakkiasse Gabčíkovosse. Slovakkia ja Austria kahepoolse leppe järgi peaks sinna asuma 500 asüülitaotlejat, mis kasvataks 5000 elanikuga küla rahvaarvu kümnendiku võrra. Kohalikud elanikud pole selle üle just erilist vaimustust üles näidanud ning kardavad kohaliku meedia andmeil isegi seda, et mõni pagulane võib terroristiks osutuda ja küla uhkust, hüdroelektrilist tammi, rünnata.

Traiskirchenis pole aga tõepoolest rohkem ruumi ning see on näha kohe linnakesse saabudes. Pagulasi jagub kõikjale: raudteejaama kohvikusse, kambakesi tänavanurkadele, abiorganisatsioonide riidejaotuspunktidesse, vastuvõtukeskuse ette ja mujale. Kuigi tingimused on kitsad, ei vingu keegi, vaid on rahul, et üldse kuskil olla lastakse. Ka suhelda saab eri maadest pärit inimestega lihtsalt – ei pea üldse puštu või araabia keelt oskama –, Austrias elavad pagulased on suhu saanud täitsa arusaadava saksa keele.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto