Kas uue aja lastele on kirjandust tarvis sama palju kui kalale jalgratast? Meel saab muul moel lahutatud, raamat pole enam ammu teadmiste saamise ainuallikas ja küll kool kasvatab. Niisuguse lahmiva jutuga võiks ju peaaegu nõusse jääda, kui parimas osas raamatutest ei oleks veel midagi. Midagi, mida mujalt ei saa, ehk ainult jutuvestjailt.
(Laste)kirjanduse roll on muuhulgas inimesile meelde tuletada, mis on elus tegelikult tähtis. Ja selle tarvis pole tingimata vaja paksu romaani kirjutada. Piret Raua napitekstilised pildiraamatud üllatavad ikka ja jälle sellega, et näilise lihtsuse tagant leiab olulise sõnumi. Märkimisväärselt sageli on selleks eneseotsingud ja -leidmine. See pole õigupoolest ainult lastetoa teema, aga hea on põhitõed varakult kuhugi ajusoppi paika saada.
/nginx/o/2015/02/10/3754745t1h6752.jpg)
