Sisukord
Kultuur
Postimees
26.09.2015
Eesti 4lk lühiuudised Eestis tabati iraaklastest inimsmugeldajad lk4 laiem veerg Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Kanakull harjutab saagipüüki Dilbert Tagakülg Esikülg 26. september Keskerakonna ootamatu kihk sularaha järele Vaata ette, Raudsik Purunenud lootused Maksumaksja raha uputamine Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Majandus Purunenud lootused Välismaa Välismaa lühiuudised Per Catalunya!* Ukraina kardab Süüria varju jääda Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita Arvamus Savisaare piinlik häma Postimees 1911. aastal: põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad Päeva karikatuur Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski tagasi Eestile Egle Pullerits: milleks lastele šampus? Juhtkiri: soovitused rahvaesindusele Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Mart Kivastik: sead Kultuur Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Ainus, mis jääb, on biit Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: võimumeeste rollimängud ja ebamõistlikud otsused spordiülekannete rahastamisel Kui kõige parem on liiga noor Higi hakkab rääkima, kuidas trenn möödus Tallinn Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Tarbija Noor ema sai töövaidluskomisjonis õiguse Võrdne kohtlemine pole pelgalt lendlause Jurist vastab AK Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Meie enda «piinatud geenius» Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Teeme rahval tuju paremaks Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Kadriorg ootab arendust Sõbralik Eesti Palju õnne, härra peaminister! Värvikate loomade nauditav romaan Ainus, mis jääb, on biit Rein Veidemann: kolmanda ärkamisaja ootel Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Arter Uus saade moehuvilisele Muusik, kelle teater ära sõi Marissa Mayer: uni on nõrkadele! Freud ja Eesti mõttelugu Ajarännak Villu Tammega Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Kaja Kallas: naeratuse hind Aitab targutamisest. Tegudele! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mida kõneleb eestlase keha?

3 min lugemist
Jüri Uljas "Eestlase keha kõneleb" FOTO: Raamat

Mainori endine lektor Jüri Uljas on Tartu kirjastuses Atlex avaldanud raamatu, mis kutsub ringkäigule mööda eestlase... keha. Nii lubab raamatu alapealkiri «Teekond parema enesetunnetuse ja teiste mõistmise juurde», ainult et meile ei pakuta selle all reisimärkmeid ega mitte ka ülevaadet eestlaste antropoloogiast professor Juhan Auli vaimus. Jüri Uljase teos kujutab endast süstemaatilist sissejuhatust nn kehakeelde. Kes loeb selle raamatu läbi, võib kasvõi lugemise käiguski oma keha keelt parandada, mida on tihtipeale vajagi teha näiteks füsioloogilistel põhjustel olgu või enesetunde parandamiseks. 

Tellijale Tellijale

Linnaliinide bussijuhtide kehakeelt on küllalt keeruline jälgida, sest nende selg – autojuhtide kõige tundlikum kehaosa – on eesriidega varjatud. Taksojuht teeb oma tööd märksa avalikumalt, aga ma olen Tartus näinud ainult ühel korral juhti, kes reisijat oodates on visanud end auto kõrvale pikali (imelik küll, suisa lumele). Enamik neist molutab rooli taga, kas loeb või magab ega liiguta end üldse. Neil on läbi seljad ja jalad ning õieti on neist paljud rasked kutsehaiged.

Siiski ei ole Jüri Uljas kirjutanud raamatut kehakeele raviks ja kuigi autor kirjeldab katseid kehakeele toimest, on ta jätnud kõrvale niisugused situatsioonid, kus tuleb esile inimese kehaline «kõnelemine» tervikuna. Tõepoolest võibki ju igaüks ise tähele panna, kuidas muudavad oma tööasendit kassiirid Tallinna Kaubamaja Tartu osakonna ehk Tallinna ülikooli toidupoes. Kui nad teenindavad teid seistes, siis mitte seetõttu, et peagi ära minna, vaid seepärast, et selg on ära vajunud. Jüri Uljas esitab meile kõige selle mõistmiseks vajalikud põhiteadmised aabitsast kõrgemal tasemel, ent ometi nii, et kogu tekst on arusaadav ja, mis peaasi, süstemaatiline. «Eestlase keha kõneleb» sobib väga hästi gümnaasiumisse ja kõrgkoolide alamale astmele, aga ei ole mõeldud ajaviiteks, ka mitte eraldi mõnele selgesti piiritletud sihtrühmale, nagu näiteks sportlased. Mis on biomehaanika ja kinesioloogia, seda tuleb uurida Hans Grossi, Arved Vainu ja teiste töödest.

25.09.2015 28.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto