Sisukord
Tarbija
Postimees
10.08.2020
«Eesti on ju e-riik. Kuidas siis nii läks?» Eesti Eesti lühiuudised Katastroof nõudis 14 inimese ja lennufirma elu Eesti mee müük kasvas hüppeliselt Majandus Hinnalangus tuleb kasuks jõukamatele Dollar odavnes juuli teises pooles järsult Majanduse lühiuudised Välismaa Minsk jäi ärevalt ootama valimiste järellainetust Välismaa lühiuudised Liibanonlased nõuavad võimukandjate kõrvaldamist Instagrami-aktivistid paljastavad Egiptuse eliidi jõledusi Arvamus Juhtkiri: digiriigi kõikuv kuvand Tuuli Põhjakas: vajalik puhkus «tavalisest» Jürgen Ligi: Martin Helme huvide konflikt (3) Kaarel Vanamölder: kriisikevade õppetund? Lemmit Kaplinski: peatagem raudtee elektrifitseerimine Edward Lucas: õnn väljendada arvamust Kultuur Tartuffi soovitused: traditsioonilised lembeavaldused ja iseäralikud armastuslood Toomiku helged varjundid Sport Anett Kontaveit jahib karjääri teist triumfi Spordi lühiuudised Vundamendi ladumine võttis peatreeneri isegi korraks naeratama Lillemets rassis end üksinda maailmas teiseks, Alver tõukas Balta troonilt Tartu Napsumüügi piirang paneb pubid proovile ja ööklubid kinni Kätlin Konstabel: koroonajooksikud, mõistus ja tunded Unustage rohelised mehikesed! Metsatüli jõudis kohtusse (1) Tartu lühiuudised Ööd on siin mustad ja rahvast kõvasti vähem kui reedeti tavaliselt Raha ajas Naiivi pidajad ja majaomaniku tülli Õed püüavad mitte lasta elul endast üle sõita Kriis tõi juurde hulga linnaaednikke Meelelahutus Koomiks Sudoku

Milline on loomade heaolu mõõdupuu?

3 min lugemist
Prof David Arney FOTO: Priit Simson

Need, kes usuvad loomade õigustesse, leiavad, et inimesed ei tohiks loomi oma huvides ära kasutada. Kui loomal on rahaline väärtus, muutub elusolend tooteks. Sellist vaadet jagavate inimeste radikaalseima osa arvates ei ole loomade pidamine millegi tootmiseks õigustatud.

Teised usuvad looduse austamisse, mis tähendab, et oluline on liik kui tervik. Nad ei aktsepteeri kunstlikku valikut (selektsiooni), kuna see häirib loodusliku valiku toimimist. Erinevaid heaolu tõlgendusi on veel mitmeid, kuid üks valdavaid on utilitarism, mille kohaselt tuleb inimese hoole all kasvavatele loomadele põhjustada võimalikult vähe kannatusi ja tagada neile hea elukvaliteet. Need inimesed aktsepteerivad enamasti loomade pidamist tehistingimustes toodangu, sealhulgas nii toidu kui ka karusnaha saamiseks.

Mõningate inimeste arvates on inimestel õigus pidada vaid kodustatud loomi, keda on mitmete põlvkondade jooksul aretatud inimese jaoks ja kes on kasvatamiseks sobivad. Veiseid ja sigu on kodustatud mõne aastatuhande jooksul, karusloomi on aretatud ainult sadakond aastat, seevastu farmis peetavad hirved on alles nii hiline nähtus, et neid peetakse endiselt metsloomadeks.

Mõned loomad, nagu kõrge piimakusega veised ja kalkunid on aga «nii kodustatud» ehk aretatud meie vajaduste tagamiseks, et nad on arvatavasti kaotanud täielikult võime ilma inimese abita looduses või kehvades pidamistingimustes hakkama saada.

Kodustatud või mitte?

Karusloomadega seoses vaieldakse sageli nende kodustamisastme üle. Venemaal ja mujal teostatud pikaajalised uuringud rebaste ja Ameerika naaritsate iseloomu ja «taltsutatuse» kohta näitavad, et need omadused on aretuse teel mõjutatavad ehk karja hulka on võimalik valida inimesele paremini käsitletavaid loomi.

Käitumise muutmiseks aga ainult aretusest ei piisa. Talitajal on määrav roll rebase kutsikaeas inimesega harjutamisel, sellest sõltub, kui taltsana loom täiskasvanuna käitub. Tavapraktikas pole ühetüübilise käitumisega loomade aretamine peamise eesmärgina kuigi levinud, erandiks on näiteks teraapialoomadena või kaitsena kasutatavad koeratõud (labrador, Tiibeti mastif).

Erinevaid mõõdikuid

Kui me aktsepteerime, et loomi kasvatatakse inimeste tarbeks, siis peame suutma tagada nende heaolu, mis üldise skandinaavialiku lähenemise järgi tähendab, et loomadele luuakse meeldiv keskkond, millega nad kohanevad hästi ja kus nende vajadused on rahuldatud.

Loomade heaolu mõõtmisel on kasutusel mitmeid erinevad tegureid, nagu näiteks viljakus, surevus, toodang, haiguste esinemine, liikumisruumi (ala/puuri/latri) suurus, hormoonide tase, pulss või ebatavaline käitumine. Seejuures tuleb rõhutada, et neist ainult ühe kasutamine ei anna heaolu mõõtmisel usaldusväärset tulemust.

Ebaharilik käitumine võib olla õpitud teistelt loomadelt või tingitud varasemast elukogemusest või olla pigem stressi tulemus. Nii erutus kui ka stress annavad sarnase füsioloogilise reaktsiooni. Hobusel võib pulss kiireneda, kui ta viiakse hobutreilerisse, kuid kas see on tingitud hirmust, ärevusest või erutusest jooksmamineku ees, vajab põhjalikumat uurimist.

Niisiis vajame hinnangute andmiseks palju erinevaid kriteeriume ja faktide kogumit. Kui toetuda väikesele indikaatorite arvule või lausa ühele indikaatorile, võime loomade olukorda täiesti valesti hinnata.

Kontrollitavad nõuded

Teadlaste soovitustele tuginedes on võimalik paika panna miinimumnõuded loomade ruumi, sööda kättesaadavuse, allapanu, pesana kasutatavate sulgude/kastide jne kohta. Osad eelistavad selliseid nõudeid eelkõige seetõttu, et neid saab hõlpsasti kontrollida ja ka reguleerida.

Teiseks võimaluseks oleks jälgida loomade käitumist ja olekut, mille põhjal otsustada paindlikult, mida loom vajab. See aga vajab põhjalikku teadmis- ja kogemuspagasit. Ainuüksi eelduste püstitamisel võib eksida. Tehistingimustes peetavate loomade vajadused ja heaolunäitajad ei ole samad, mis metsloomadel. Näiteks farmis on hea olla puhastel sigadel, metsas aga poristel.

Heaolunõuete kehtestamisel on oluline nende järgitavus praktikas. Kui kehtestatavad nõuded on liiga karmid või praktikas mitterakendatavad, liigub tootmine riikidesse, kus loomade heaolu ei arvestata sel määral kui Euroopas tavaks ning loomade elukvaliteet võib muutuda olematuks.

Kui inimene on looma enda hoole alla võtnud, peab ta tagama loomale maksimaalselt hea olemise, langetades valikuid nii teadmis-, oskus- kui kogemuspõhiselt.

Seotud lood
08.08.2020 10.08.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto