Sisukord
Päevakomm
Postimees
19.09.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Male Mälumäng Palju õnne Sarve taga on tore loom Esikülg 19. september Tagakülg Koolitulistaja isa: oleme põlvili, siit enam püsti ei tõuse Väikesed koolid rebivad end eliidi kõrvale Majandus Soome streigist kujunes rahvapidu Välismaa Kreekas tuleb rebimine Syriza ja konservatiivide vahel Horvaatia sokutab migrante naabritele Välismaa lühiuudised lk 10 Arvamus Postimees 1921. aastal: närvilised tanted ei lase lastel õppida Peeter Langovitsi tagasivaade: uued bussid Tartust Juhtkiri: kuidas hoida tarkust ja suurendada õnnelikkust Päeva karikatuur Peeter Raudsik: lahendust ei paista Jaak Jõerüüdi essee: igavik ja aeglased uudised ehk Juhan Viidingust Oswald Spenglerini Kultuur Luulehetk – hetk luules Liiga palju teatrit Milleks kalale kirjaoskus? Mida arvab Postimehe žürii filmist «Moest väljas»? Simm maadleb Englasega Mida arvab Postimehe žürii filmist «Englas. Vana soldat»? Jumalate koolitus Vanemuine hoiab oma positsiooni teatrite külastatavuse tipus Säh sulle 19.95 teksaseid Nii luuakse tulevikku Sport Terve Hispaania ühe mehe õlgadel Spordi lühiuudised 19.09 Rattamaraton pakub naeru läbi pisarate Tarbija Noorte töötamine tuleb muuta ohutumaks AK Mida arvab Postimehe žürii filmist «Moest väljas»? Simm maadleb Englasega Parimad spordilaulud selgunud Mida arvab Postimehe žürii filmist «Englas. Vana soldat»? Viimane veerg Kuidas ma Arvo Pärdi juubelikontserdil käisin Teeme rahval tuju paremaks Vanemuine hoiab oma positsiooni teatrite külastatavuse tipus Säh sulle 19.95 teksaseid Jaak Jõerüüdi essee: igavik ja aeglased uudised ehk Juhan Viidingust Oswald Spenglerini Anneli Ammas: linn traataia ja okastraadi taga Arter Justin Petrone: küla vermitud Pealt amatöör, seest professionaal Sidepataljoni peakokk tervitab ajateenijaid sprotipastaga Pidu teises maailmas Ja suurim muusikahitt on... Hannes Võrno ja Peeter Oja jälle teel ehk kaks kolmandikku Kreisiraadiost: see on meie tervendav teraapia Putini matšomehed Parimad õpetajad – need on lapsed Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Raudsik: lahendust ei paista

2 min lugemist
Peeter Raudsik FOTO: Erakogu

Süüriast on põgenenud rohkem inimesi, kui elab Eestis ja Lätis kokku. ÜRO pagulasamet on registreerinud neli miljonit inimest, kuid kodu jätnud süürlaste arv on tegelikkuses tunduvalt suurem. Paljud inimesed väldivad põgenikuna arvele võtmist, kuna kardavad tagasi saatmist sõjakeerisesse, mis käib juba viiendat aastat. 

Kodusõda ja Süüria presidendi Bashar al-Assadi visa vastupanu on toonud kunagisele araabia maailma juhtriigile totaalse hävingu. Riigi põhjaosa suured linnad on varemetes ning enamik riigist lahkunud süürlasi ei usu, et neil tekib kunagi võimalus koju naasta. Lisaks on sõda nõudnud rohkem kui 200 000 inimese elu.

Lahendust Süüria olukorra leevendamiseks ei paista. Türgi valmistub ameeriklaste toel peagi looma puhvertsooni Süüria põhjaosse Türgi piiri äärde. Turvaalast saab niinimetatud äärmuslastevaba piirkond, kuhu vähemalt osa Türgis viibivatest süürlastest saaks tagasi pöörduda. Paraku pole operatsiooni toimumise aeg veel sugugi selge, kuna riik peab aktiivset võitlust ka kurdidega.

Pärsia lahe äärsed riigid nõuavad jätkuvalt Assadi kukutamist, uskudes, et selleks võiks ära kasutada ka Islamiriiki (IS), mis on hõivanud ulatuslikud territooriumid Süüria põhjaosas ja kirdes. Ameeriklased on jäigalt igasuguse ISi kaasamise vastu. Öeldakse ka, et Assadil ei saa Süüria tuleviku juures kohta olla. Siinkohal ollakse küll sõnastusega paindlikumad – Assadi taandumine võimult võiks aset leida samm-sammult.

Venemaa omakorda on astunud uusi selgeid samme Süüria valitsuse toetamiseks, süstides Assadi valitsusse enesekindlust. Moskva saatis Damaskusele uut relvastust ja moona. Samas lisati, et vajadusel ollakse valmis saatma Süüriasse ka oma üksuseid, kui Assad peaks seda paluma. Venemaa soovib olla kindel, et ta on kaasatud Süüria konflikti lahendamisse, see tähendab, et ameeriklased ei saa Süüria puhul Venemaad eirata.

Siia keerulisse olukorda lisanduvad veel nii Süüria kurdide ambitsioonid kui Iraani jätkuv toetus Assadile. Niisiis võib eeldada, et Süüria kodusõda vindub edasi, selle taustal kasvavad põgenikehulgad ja saavad täis uued surnukuurid.

Seejuures ei maksa unustada, et pagenud inimeste jaoks on algamas võidujooks talvega. Türgis temperatuurid väga madalale ei lange ja sealne süürlaste kogukond on end aastatega juba kindlustanud ning võimeline oma rahvuskaaslasi aitama.

Sama ei saa öelda Kesk-Euroopas viibivate kümnete tuhandete kohta, kes tihtipeale ööbivad väljas ning sõltuvad pahatihti inimkaubitsejate suvast. Suveriietega inimeste jaoks on jäänud veel vaid napid kaks kuud, et jõuda kindlasse elupaika. Juba novembri lõpus võivad Ungaris öökülmad tuua miinuskraadid. Suurim oht on seejuures lastele, keda on mõnel juhul riigist riiki solgutatud juba mitu kuud.

Seotud lood
    18.09.2015 21.09.2015
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto