Sisukord
Tallinn
Postimees
21.09.2015
Eesti Mälumäng Tagasitulija ei leidnud surnute juures asu Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Ministeeriume ootavad ees koondamised Üks küsimus: kuidas on ministeerium Kiltsi kooli aidanud? Tallinn saab lähiaastatel uue peatänava Eesti lühiuudised Viljandis peeti esimene vanalinna piknik 21.09 esikas Paari aastaga eesti keel suhu Merepõhjast leiab nii rehve kui Saku pudeleid Eesti lühiuudised «Kratt» sipleb ahvatluste ja armastuse vahel Majandus Ettevõtjad põlevkivi arengukavast Riik võib lubada piiranguteta põlevkivi kaevandamist Välismaa Jaapani suunamuutus ärritas nii patsifiste kui Hiinat Pentagon vaatab üle Balti riikide kaitseplaanid Syriza ja Tsipras võitsid jälle Välismaa lühiuudised Arvamus Tiina Kangro: Reformierakonna kroonijuveel ei tohi tuhmuda Steven Bellovin: riik nuhib su järele tagaukse kaudu Juhtkiri: pruuni kulla doominokivid Urve Eslas: napalmilõhn hommikul Postimees 1924. aastal: rootsi varandus Eesti maapõues? Vambola Paavo: Eesti. Mis see on? Kultuur «Kratt» sipleb ahvatluste ja armastuse vahel Saksamaal tuli välja film, milles mängib Tambet Tuisk Tagasitulija ei leidnud surnute juures asu Sport Levadia andis punkte ära, Kalju tuleb raskest seisust välja Võimas Gasol juhtis Hispaania kolmanda kullani ja Leedu kolmanda hõbedani Spordi lühiuudised Ferrari andis Mercedesele tormihoiatuse Eestlased kavaldasid lätlased üle Koondis kasvatas Poolas iseloomu ja alistas tugevaid vastaseid Laasma naasis vigastuspausilt Mängijaid liidetakse meeskonnaks Tallinn Tallinna lühiuudised Merepõhjast leiab nii rehve kui Saku pudeleid Tallinn saab lähiaastatel uue peatänava Tarbija Pangaülekannete eksperiment: millise panga klient tasub olla? Tartu Rattarahvas pidas oma suurt pidu Toomkirik suletakse rahvale pooleks aastaks Paarsada isetegijat näitas teaduse abil loodud imesid Vanast tuletõrjedepoost sai külaturg Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tallinn saab lähiaastatel uue peatänava

3 min lugemist
Kalamaja elanik Teele Pehk. FOTO: Sander Ilvest

Kesklinna arhitektuurikonkursse on korraldatud varemgi, kuid seekord kinnitavad korraldajad, et tulemuste elluviimiseks on raha olemas ning Eesti Vabariigi sajandaks aastapäevaks peaksid esimesed muudatused Tallinna südalinnas juba näha olema.

Juba tänavu sügisel kuulutatakse välja arhitektuurikonkurss Tallinna peatänava jaoks sobiva lahenduse leidmiseks.

«See on Pärnu maantee ja Narva maantee lõik, mis jääb Liivalaia ja Pronksi tänava vahele. Me nimetame seda Tallinna peatänavaks, kuigi siiani pole Tallinnas peatänavat justkui olnud, vähemalt ametlikult pole ühelegi tänavale sellist tiitlit antud,» rääkis Tallinna peaarhitekti büroo linnaplaneerija Jaak-Adam Looveer autovaba päeva raames Telliskivi tänaval toimunud arutelul.

«Peatänav peaks olema linna kvaliteedimärk. See on mitmete erinevate ruumide kokkupuutepunkt – vanalinn, city, mereäär, palju avalikke hooneid,» lisas ta.

Arhitektuurivõistlus viiakse läbi «EV 100» hea avaliku ruumi programmis. Looveere sõnul pole seekord põhjust karta, et konkursitööd jälle kuskile riiulile tolmu koguma jäävad. «Linn ja riik on prioriteetides kokku leppinud. See jalakäijate ruumi ümberkujundamine on üks linna viiest suuremast investeeringust, mida toetatakse Euroopa ühtekuuluvusfondist,» kinnitas ta.

«Plaanis on väga lihtsad asjad. Jalakäijate ala muudetakse laiemaks, rajatakse jalgrattateed, tänavahaljastust, parandatakse ühissõidukite kasutamise tingimusi, luuakse täiendavaid ülekäigukohti, Viru ring muutub jälle Viru väljakuks,» loetles Looveer.

Kuna Eesti Vabariigi juubeliüritused «EV 100» kestavad ametlikult 2017. aasta aprillist kuni 2020. aasta veebruarini, siis peab ka peatänav olema 2020. aastaks kasvõi osaliselt välja ehitatud.

«Et see ruum vastaks jalakäijate, seal asuvate äride külastajate ja ka äride endi ootustele ja vajadustele, on see üsna keerukas ja kompleksne protsess. See on mõneti Tallinna epitsenter, sest kõik teed saavad alguse Viru väljakust. Ja kui arvestada, et osaliselt on Tallinna linn Eesti riigi epitsenter, siis selle ruumi mõju on üsna ulatuslik,» lausus arhitekt Raul Järg.

Ta lisas, et peatänava teema on osaliselt suunatud meie kõigi tervise eest hoolitsemisele ehk kesklinna õhu kvaliteedi parandamisele. «Tänased uuringud näitavad, et kuigi Tallinn on üks puhtama õhuga linnu Euroopas, on kesklinnas õhu kvaliteet tegelikult selline, et põhjustab isegi enneaegseid siitilmast lahkumisi. See, et meil oleks edaspidi hingata paremat õhku, on selle projekti üks eesmärke,» rääkis Järg.

Arhitektuurivõistluse tingimusi ette valmistav arhitekt Tiit Sild ütles, et peatänava puhul on esimene küsimus, kellele seda tehakse ja milline see peaks olema.

«Meie eesmärk selle arhitektuurivõistlusega on läheneda asjale natuke teistmoodi, kui seda tavaliselt on tehtud. Enne võistluse läbiviimist tahame teada saada võimalikult palju kohalike elanike, ettevõtjate ja üldse linnaruumi kasutajate seisukohti,» ütles Sild.

Esimese sammuna selles suunas oli eile Telliskivi tänavale üles pandud tulevase peatänava kaart ning kõikidele arutelust osavõtjatele jagati kahte värvi liimiga märkmepabereid, kuhu tuli märkida oma positiivsed ja negatiivsed tähelepanekud ning need siis kaardile kleepida.

Liikuvusspetsialist Marek Rannala ütles, et tavaliselt alustatakse tänava planeerimist keskelt, kus pannakse paika, mitu sõidurada autode jaoks vaja on, ja siis vaadatakse, kui palju muude asjade jaoks ruumi jääb. «Seekord võiks alustada tänava äärest ja vaadata, mida meil sinna vaja on. Siis vaataks, palju on ühistranspordil ruumi vaja, ja siis on näha, kui palju autodele ruumi jääb,» rääkis Rannala.

TTÜ professor Dago Antov nentis, et praegune linnaruum ei ole mitte kellegi jaoks mugav. «See pole hea ei jalakäijatele ega jalgratturitele, ei ühistranspordiga sõitjatele ega ka mitte autoga sõitjatele. Mõnes mõttes võib-olla auto enda mugavus kompenseerib natuke liikuvuse ebamugavust,» lausus Antov.

«Idealiseeritud lahendus oleks see, et peatänavale sõidaks autoga ainult see, kellel tõepoolest vaja. Ligipääs peab olema tagatud, aga ainult siis, kui muidu ei saa. Muud ligipääsuvõimalused peaksid olema muudetud inimese jaoks niivõrd mõistlikuks, et auto kasutamise vajadus langeks iseenesest ära. Ruumi ümberjagamine peaks tagama selle, et ta ei ahvatle sinna tulema neid, kellel sinna tegelikult asja ei ole,» rääkis Antov.

Seotud lood
19.09.2015 22.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto