Gandhi sõnum ei aegu

Mahatma Gandhi, «Mõtteid ja vaateid» FOTO: Repro

Lisaks Linnart Mälli tõlgitud ja Loomingu Raamatu­kogus avaldatud Mahatma Gandhi mõtiskluste väiksemale valimikule «Maailm on väsinud vihkamast» on nüüd «Avatud Eesti raamatu» sarjas ilmunud mahukam väidete ja väitluste kogumik.

India vabadusvõitleja ja mõttetark Mahatma Gandhi (1869–1948) on üks neid 20. sajandi suuri mõtlejaid, kes akadeemilistesse teatmeteostesse vahel ei mahu, näiteks koguteoses «20. sajandi mõttevoolud» (Tallinn-Tartu, 2009) pole talle kordagi viidatud.

Ometi on Gandhi karismaatiline sümbolkuju, kes on palju mõjutanud kogu läinud sajandi mõtlemist ja kultuuri.

Suurim jõud – vägivallatus

Näiteks Marie Underi mõtemaailma on suuresti aidanud kujundada Gandhi vägivallatu eetika ning Romain Rolland’i raamat Gandhist oli üks Underi lemmikteoseid. «Ta võttis omaks Gandhi eetika põhiidee: ükski eesmärk ei pühitse abinõusid, mis on vastuolus eesmärgi olemusega» (Sirje Kiin, «Marie Underi luule tähendus» – Keel ja Kirjandus 1998, nr 5, lk 323).

Linnart Mälli tõlgitud «Maa­ilm on väsinud vihkamast» (1969, teine trükk 2013) kujunes 1960. aastate lõpu kultusraamatuks. Ja Richard Atten­borough’ meilgi näidatud film «Gandhi» Ben Kingsleyga nimiosas haakus tugevasti laulva revolutsiooni aegsete vabaduspüüdlustega.

«See, mis eristab inimest kõikidest teistest loomadest, on tema võime olla vägivallatu,» väidab Gandhi («Mõtteid ja vaateid», lk 60). Miski, mis tugineb vägivallale, ei saa jääda kauemaks püsima, olgu see impeerium, riik või perekond.

Aastal 1928 ütleb Gandhi: « … väidan vähimagi kahtluseta, et bolševistlik režiim ei saa oma praegusel kujul kaua kesta. Sest olen kindlasti veendunud, et miski kestev ei või olla rajatud vägivallale.» (lk 96)

Lihtne oleks meie sõjakas maailmas vägivallatuse kontseptsiooni äärmuslike järeldusteni arendada ja naeruvääristada, hoopis mõistlikum oleks lä­hemalt süveneda Gandhi mõttekäikudesse. Need pole kusagil sirgjooneliselt primitiivsed, küll aga kõigi tagasilöökide kiuste üllatavalt optimistlikud: « … mul on usku inimloomusesse.» (lk 184)

Ususõdade taunimine

Vahest kõige olulisem Gandhi sõnum tänapäeva maailmale on igasuguste ususõdade tingimusteta taunimine: « … nii, nagu me ei löö üksteisel pead lõhki tsiviilküsimuste pärast, nii ei tohiks me seda teha ka usuküsimuste pärast.» (lk 178)

Ta toob rohkesti näiteid mitmesugustest usulistest konfliktidest eriti hindude ja muslimite vahel, analüüsib neid väga erapooletult ja paindlikult ning jõuab järeldusele: «Kogu mu hing mässab mõtte vastu, et hinduism ja islam esindavad kaht antagonistlikku kultuuri ja usuliste tõekspidamiste süsteemi. Sääraste vaadetega nõustumine on minu meelest Jumala eitamine.»

Kasutada mis tahes religiooni ettekäändena verevalamiseks on sügavalt amoraalne. «Meie kõik, sõltumata sellest, kuidas meid nimetatakse, oleme ühe ja sama Jumala lapsed,» kuulutab mõtleja (lk 185–186).

Üsna vanamoodsad on Gandhi vaated armastusele, abielule ja perekonnale: «Abielu eesmärgiks ei ole pakkuda naudingut, vaid soetada järeltulijaid.» (lk 196) Samas on ta tuline naiste õiguste eest võitleja.

Tänu rohketele elulistele, mõnigi kord lausa pihtimuslikele autobiograafilistele näidetele ei muutu tema arutelud kusagil kuivaks teoretiseerimiseks. Ja küllap leiavad praegusedki tõeotsijad – samuti nagu Marie Under – Gandhi mõttemaailmast vaimset ergutust, tuge ja meelekindlust.
--------------------------------

Mahatma Gandhi, «Mõtteid ja vaateid»,

koostanud ja tõlkinud Ruth Lias,

toimetanud ja järelsõna kirjutanud Märt Läänemets,

sari «Avatud Eesti raamat»,

Ilmamaa, Tartu 2015,

320 lk.

Seotud lood
    21.09.2015 23.09.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto