E, 4.07.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Olesja Lagašina: kas Savisaareta Keskerakond kaotab venelaste hääled?

Olesja Lagašina
, Postimehe vene toimetuse juhataja
Olesja Lagašina: kas Savisaareta Keskerakond kaotab venelaste hääled?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Olesja Lagašina
Olesja Lagašina Foto: Pm

Edgar Savisaare ümber lahvatanud korruptsiooniskandaal on tekitanud hulga küsimusi ja sünnitanud rohkelt edasisi stsenaariume. Muu hulgas on jõutud arvata, et Keskerakond võib kaotada venekeelsete elanike hääled, kui erakonna liidri võimaliku lahkumise järel puhkeb seal võitlus vene ja eesti tiiva vahel, uus esimees aga ei tundu vene valijatele usaldusväärsena.

Välja on käidud ka selline sündmuste arenemise variant, mille korral pettunud poliitikud võivad luua uue erakonna, mis esindaks venekeelsete elanike huve.

Mõistagi, löögi alla sattunud juht nõrgestab keskerakondlaste positsioone, kuid rääkida radikaalsetest muutustest tundub enneaegne. Seda raskem on arvata, et enda poole meelitatud (ma ei mõtle seda negatiivses tähenduses) valijad hakkaksid järsult oma eelistusi muutma.

Sellel on mitu põhjust. Esiteks ei ole venekeelsel valijal õieti alternatiivi. Raske on ette kujutada Lasnamäe elanikke seismas järjekorras, et hääletada sotsiaaldemokraatide poolt, kelle seas pealegi ei ole ühtegi karismaatilist tegelast. Veel raskem on kujutleda, et nad hääletaksid massiliselt Reformierakonna, IRLi, EKRE või Vabaerakonna poolt.

Teiseks ei ole puhtalt vene huve esindavad erakonnad olnud Eestis kunagi nii edukad, et Keskerakonna praegused poliitikud isegi parteisisese olukorra ebasoodsa arengu korral oleksid valmis oma karjääriga nii tugevasti riskima.

Kolmandaks hakkas Keskerakond vene põldu juba nii ammu äestama, et nüüdseks on neil rohkelt isiklikke sidemeid valijatega. Kuidas ka Keskerakonda ei suhtuks, tuleb tunnistada, et nad on andnud tööd ja üles kasvatanud terve venekeelsete ametnike põlvkonna, kel kõigil on oma isiklikud sidemed. Ja pole sugugi näha, et nad kõik oleksid valmis uduse «vene idee» nimel loobuma stabiilsest rahastamisest.

Neljandaks ei tohi alahinnata valijate inertsi, kes ei muuda oma eelistusi sugugi nii kiiresti, nagu vaatlejad kipuvad arvama. Seepärast tundub kartus kiirete muutuste ees või nende peale lootmine mõnevõrra naiivne.

Märksõnad
Tagasi üles