Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
24.09.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Poiss, kes unistab John Deere’ist Palju õnne Tagakülg Tuntud kokk: töötavat inimest on alati ilus mitte ainult vaadata, vaid ka aidata Mustpeade maja sai imeklaveri Süda viis haiglasse Savisaarega, kuni lõpuni Eesti lühiuudised lk 3 Prokuröri näpuviga tõi esimese punktivõidu Savisaarele (1) Oht saada ametist kõrvaldatud Jättis kapos ütlused andmata Male Politsei esitas MMSi müüjatele kahtlustused Mälumäng «Puhas kui prillikivi» Majandus Volkswageni juht astus tagasi Segaduses pangad liigutasid alusetult sadade tuhandete klientide raha Finantsinspektsioon: pangad peavad oma suutlikkusega tõsiselt tegelema Eesti Pank: seekord ei kukkunud kõige paremini välja Majanduse lühiuudised Välismaa Egiptus ostab algselt Venemaale mõeldud Mistralid endale Kus migrandid Euroopas elada tahavad? Oodatud ühendaja või kasulik idioot? Arvamus Tiia Kõnnussaar: aga kes eestlastest hoolib? Rasmus Lumi: ebatavalised valimised Kataloonias Liina Kersna: tõmbame jooned lõpuks murule! Andres Reimer: usun Savisaart Juhtkiri: põgenikekriisis liiguti sisuliste küsimusteni Päeva karikatuur Postimees 1910. aastal: päikese soojuse tarvitamisele-võtmisest Olesja Lagašina: kas Savisaareta Keskerakond kaotab venelaste hääled? Kultuur Uudne ja ligipääsetav Tarm Katkise Beethoveniga helilooja Sport Spordi lühiuudised Kohtunikud võitlesid välja selle, mis nagunii olemas Red Bull surus Ferrari nurka Turvalisem F1 naaseb mornilt Jaapanisse Flora läheb tiitlimängudele vastu ühe ründajaga Tarbija Tuntud kokk: töötavat inimest on alati ilus mitte ainult vaadata, vaid ka aidata Poiss, kes unistab John Deere’ist Toidukuivati – sügishooaja tegija Tartu Raviretuusid said katsetest läbi Lasteaialaps küpseb ka eelkoolita Linn siiski plaanib bussiliini üle Ihaste silla Raadi dendropargis seisab töö rahapuuduse taga Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: põgenikekriisis liiguti sisuliste küsimusteni

2 min lugemist

Kui seni oli riikide vahel peamine vaidlusküsimus see, kes ja millisel määral peaks osalema Euroopasse saabunud pagulaste ümberpaigutamisel, siis teisipäeval Brüsselis toimunud ministrite kohtumisel jõuti selles osas otsuseni. Nii sai eile alanud ülemkogu võimaluse liikuda arvude juurest sisuliste küsimuste arutamiseni.

Samas ei saa mööda vaadata faktist, et teisipäevasel Brüsseli kogunemisel ei jõudnud ministrid kokkuleppele, vaid otsus võeti vastu häälteenamusega. Vastu hääletas küll vähe riike, kuid konsensust ei olnud siiski võimalik leida. Otsus tuli aga teha.

Euroopa riikide ajakirjandus reageeris sellele teatava murelikkusega. On ju siiani tehtud otsuseid ühisel nõul ning see, et kokkuleppele püütakse jõuda ja ka jõutakse, on olnud üks Euroopa toimimise põhimõtetest. Kui aga pretsedent on loodud, võib tekkida kiusatus teisteski küsimustes kokkuleppimise asemel lihtsamat teed minna ning otsused häälteenamusega vastu võtta.

Ühelt poolt on seesugune muutus tööpraktikas olukorra tõsidust arvestades mõistetav: kriis tähendabki seda, et häid lahendusi ei ole, sest vastasel juhul oleks need leitud enne, kui asi kriisini jõudis. Olukorras, kus riikide jaoks suured küsimused nõuavad ühte, kuid riigisisesed poliitilised mängud teist, ei ole ministritel kerge.

Peamine sõnum, mida ülemkogult oodatakse, on see, et alustataks tööd tulevase ühtse pagulaspoliitika väljatöötamisega.

Teisalt aga on oluline, et pretsedendist ei saaks mugavat harjumust, sest arvata on, et suurte küsimuste lahendamist seisab ees veelgi. Kui ühiselt otsustamisest kaugenetakse, muutub vähem kindlamaks ka Euroopa ühtsus, see võib aga hakata murendama ka muid, näiteks julgeolekukokkuleppeid.

Kuid otsus sai tehtud ja see andis eile toimunud ülemkogule võimaluse minna sisuliste ja üldisemate küsimuste arutamiseni, et liikuda põhimõttelistes asjades ühise seisukoha poole. Peamine sõnum, mida ülemkogult oodatakse, on, et alustataks tööd tulevase ühtse pagulaspoliitika eri osadega, alates probleemidest Süürias kuni sihtriiki jõudnud pagulaste ühiskonda integreerimiseni.

Sinna vahele jääb kogu problemaatika Süüria lähiriikides asuvate põgenikelaagrite olukorrast, Türgi hakkamasaamisest riiki saabunud põgenikega, et neid ei ergutataks Euroopasse edasi liikuma, inimkaubitsejate peatamisest, sõja- ja majanduspõgenike eristamisest ja viimaste tagasisaatmise lihtsustamiseks. On ju põgenikeprobleem äärmiselt kompleksne küsimus, mis peale kõige muu on ka iga riigi jaoks ise nägu: Itaalia ja Kreeka tajuvad selle üht tahku, transiitriigid teist, sihtriigid kolmandat, ja need, keda küsimus otseselt puudutanud ei ole, neljandat, sest vastutustundlikku osalemist oodatakse ka neilt.

Nii kompleksse küsimuse lahendamine võtab aega. Oluline on, et mingid otsused said tehtud ning sealt saab liikuda edasi.

Seotud lood
23.09.2015 25.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto