Sisukord
Kultuur
Postimees
26.09.2015
Eesti 4lk lühiuudised Eestis tabati iraaklastest inimsmugeldajad lk4 laiem veerg Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Kanakull harjutab saagipüüki Dilbert Tagakülg Esikülg 26. september Keskerakonna ootamatu kihk sularaha järele Vaata ette, Raudsik Purunenud lootused Maksumaksja raha uputamine Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Majandus Purunenud lootused Välismaa Välismaa lühiuudised Per Catalunya!* Ukraina kardab Süüria varju jääda Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita Arvamus Savisaare piinlik häma Postimees 1911. aastal: põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad Päeva karikatuur Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski tagasi Eestile Egle Pullerits: milleks lastele šampus? Juhtkiri: soovitused rahvaesindusele Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Mart Kivastik: sead Kultuur Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Ainus, mis jääb, on biit Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: võimumeeste rollimängud ja ebamõistlikud otsused spordiülekannete rahastamisel Kui kõige parem on liiga noor Higi hakkab rääkima, kuidas trenn möödus Tallinn Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Tarbija Noor ema sai töövaidluskomisjonis õiguse Võrdne kohtlemine pole pelgalt lendlause Jurist vastab AK Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Meie enda «piinatud geenius» Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Teeme rahval tuju paremaks Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Kadriorg ootab arendust Sõbralik Eesti Palju õnne, härra peaminister! Värvikate loomade nauditav romaan Ainus, mis jääb, on biit Rein Veidemann: kolmanda ärkamisaja ootel Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Arter Uus saade moehuvilisele Muusik, kelle teater ära sõi Marissa Mayer: uni on nõrkadele! Freud ja Eesti mõttelugu Ajarännak Villu Tammega Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Kaja Kallas: naeratuse hind Aitab targutamisest. Tegudele! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Meie enda «piinatud geenius»

2 min lugemist
Mati Unt. FOTO: Erakogu / «Unditund»

Üks mu lemmikfilme sellest sajandist on olnud ameerika matemaatiku, nobelist John Nashi elust jutustav ja mitu Oscarit teeninud «Piinatud geenius». Sellest, kuidas mees võitleb teda vaevavate deemonitega. Igas kultuuris on loojaid, kelle anne põletab neid kuni kurnamiseni seestpoolt ja kelle eriline kiirgus sõna otseses mõttes kütkestab nende lähedasi ja sõpru. Pärast surma saavad neist legendid.

Tellijale Tellijale

Imelapsena 1963. aastal eesti kirjandusse astunud ja hiljem, Viivi Luige sõnul teatrit tegevaks kirjanikuks hakanud Mati Unti võib samuti pidada seesuguseks säraküünlaks, nagu neid eesti kultuuriloos varemgi, aga ka Undi kõrval tema enda ajas on olnud. Mõtlen kas või Juhan Viidingut, Evald Hermaküla, Vaino Vahingut, kes Undigi ellu kuulusid samasuguste (ennast) kõrvetavate tõrvikutena.

Undi viimaseks lemmiknaisnäitlejaks jäänud Maria Avdjuško püüab mahutada ühte tundi kogu Undi elu, abiks fotod, filmikaadrid kuuekümnendate põlvkonna «tormist ja tungist», Undi Mustamäe-salongist, sekka varasemad intervjuukatked Undi endaga. Filmi teljeks on siiski intervjuud Maimu Bergi, Jaan Kaplinski, Paul-Eerik Rummo, Kalju Komissarovi, Arvo Valtoni, Joel Sanga, Ingo Normeti, Kersti Kreismanni ja Viivi Luigega.

25.09.2015 28.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto