Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Esimene hadž jääb tihti viimaseks

Tuhanded moslemid Mekas ümber Kaaba ringe tegemas. FOTO: SCANPIX

Moslemite iga-aastasel palverännakul ehk hadžil tuleks igal islamiusulisel käia vähemalt kord elus, kuid paljudel jääb see ettevõtmise kulukuse tõttu esimeseks ja viimaseks korraks. Selle-aastane hadž jääb paraku sadadel islamiusulistel lõpmiseks mitte majanduslike põhjuste tõttu, vaid Mekast umbes viie kilomeetri kaugusel asunud Minas tekkis rüselus, kus hukkus üle 700 palveränduri. Veel vähemalt 800 said viga.

Tellijale Tellijale

Kuigi esimesel hetkel näib mõte pühast palverännakust üldse mitte kokku sobivat rüselusega, tuleb arvesse võtta, et sellest võtab igal aastal osa rohkem inimesi, kui Eestis on elanikke ning ka sel aastal on Saudi Araabiasse jõudnud üle kahe miljoni inimese. Mõningatel andmetel käib suurel palverännul igal aastal isegi kolme miljoni inimeseni lähenev hulk ning see tähendab, et Meka rahvaarv paisub kord aastas kaks kuni kolm korda. 

Hadž ongi üks maailma suurimaid rahvakogunemisi: kui 1930. aastatel tõmbas see ligi 30 000 palverändurit, siis 2012. aastal oli neid juba üle kolme miljoni. Hadž toimub islami kalendri kuuaasta viimasel kuul 7.–12. päeval. Palverännakut Mekasse saab teha ka muul ajal, kuid tõelisena läheb arvesse vaid sel ajal tehtud niinimetatud suur hadž – vaid selle sooritanu saab endale lisanime hadži.

24.09.2015 26.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto