Sisukord
Tallinn
Postimees
26.09.2015
Eesti 4lk lühiuudised Eestis tabati iraaklastest inimsmugeldajad lk4 laiem veerg Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Kanakull harjutab saagipüüki Dilbert Tagakülg Esikülg 26. september Keskerakonna ootamatu kihk sularaha järele Vaata ette, Raudsik Purunenud lootused Maksumaksja raha uputamine Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Majandus Purunenud lootused Välismaa Välismaa lühiuudised Per Catalunya!* Ukraina kardab Süüria varju jääda Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita Arvamus Savisaare piinlik häma Postimees 1911. aastal: põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad Päeva karikatuur Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski tagasi Eestile Egle Pullerits: milleks lastele šampus? Juhtkiri: soovitused rahvaesindusele Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Mart Kivastik: sead Kultuur Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Ainus, mis jääb, on biit Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: võimumeeste rollimängud ja ebamõistlikud otsused spordiülekannete rahastamisel Kui kõige parem on liiga noor Higi hakkab rääkima, kuidas trenn möödus Tallinn Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Tarbija Noor ema sai töövaidluskomisjonis õiguse Võrdne kohtlemine pole pelgalt lendlause Jurist vastab AK Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Meie enda «piinatud geenius» Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Teeme rahval tuju paremaks Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Kadriorg ootab arendust Sõbralik Eesti Palju õnne, härra peaminister! Värvikate loomade nauditav romaan Ainus, mis jääb, on biit Rein Veidemann: kolmanda ärkamisaja ootel Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Arter Uus saade moehuvilisele Muusik, kelle teater ära sõi Marissa Mayer: uni on nõrkadele! Freud ja Eesti mõttelugu Ajarännak Villu Tammega Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Kaja Kallas: naeratuse hind Aitab targutamisest. Tegudele! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi

2 min lugemist

Veel mõne aja eest oli Patarei vangla peamiseks mureks see, et inimesed sealt välja ei pääseks. Nüüd on lood vastupidi.

Vahepeal vanglana kasutusel olnud merekindluse praegune ülem Andrus Villem kurdab vandaalide ja rüüstajate üle, kes käivad seal nii metalli varastamas kui ka lihtsalt lõhkumas.

Ööl vastu eilset on keegi jälle aia vahelt sisse pugenud ja merekindluse territooriumil laamendanud.

«Sõjamuuseum tõi vanad sõjaväeautod siia pooleks aastaks hoiule. Neil on klaasid sisse löödud ja mööda katuseid trambitud,» kirjeldas Villem. «Kohvikulaudadel olid lillepotid, need on kõik puruks pekstud. Ja veevoolik oli läbi lõigatud, nii et mitmekümne euro eest vett voolas öö jooksul lihtsalt maha.»

Kindlust ja merd lahutavast okastraataiast on kerge läbi pugeda. Pealegi on Patarei kindluse praegusel omanikul Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsil plaan maha lammutada merekindluse ja Lennusadama vaheline müür. Nõukogude ajal ehitatud tugev kaitsesein tundub ajaloolise kindluse juures küll võõrkehana, kuid pakub vähemalt mingisugust kaitset kutsumata külaliste eest.

Paljud vandaalid jäävad tabamata, kuid kinni nabitud kurikaeltel jääb veel õigust ülegi. «Valvur sai ükskord kaks pätti kätte ja hoidis neid politsei saabumiseni kinni,» meenutas Villem. «Aga poisid tegid politseile avalduse, et neile lasti pipragaasi näkku ja rünnati ka muud moodi. Tegelikult meie valvurite varustuses polegi pipragaasi.» Tema arvates on asi selles, et üks pahategija on tuntud arhitekti võsuke ning just prominendist papa on pojale õpetanud, mida politseile öelda. Praegu ongi ühe turvafirma palgal olev valvur uurimise all.

Sama valvur sai sel aastal kätte veel ühe vandaalidepaari, kuid siis klaariti asi hoopis mitteametlikult ära. «Politsei viis nad küll ära, aga selgus, et ühe poisi ema on politseinik,» rääkis Villem ning lisas, et noormehe ema oli palunud, kas saadakse ehk kuidagi kokkuleppele. Saadigi, nii et poisid käisid Patareis nädal aega igasuguseid töid tegemas.

Niisama laamendajate kõrval tegutsevad ka tõsised metallikratid, kellel ükskord õnnestus kuidagi Patarei kindluse tagumisse otsa vedada elektrijuhtmed, millest võeti metallilõikeriistadele voolu.

Üks sissetungija aga püüdis tavalise rauasaega end võreuksest läbi saagida. «Keegi oli rauasaega ilmselt öö läbi nühkinud. Ukse ees vedeles paarkümmend täiesti ära kulutatud rauasaelehte,» meenutas Villem.

Merekindluses leiduv vähene puit pannakse aga lihtsalt põlema. Nii süüdati kunagine vahitorn kui ka peasissepääs, mille asemele pidi kindluseülem olemasolevast materjalist uue keevitama. Merekindluse kaitsmiseks on Villemil kulunud umbes 400 tabalukku.

Seotud lood
25.09.2015 28.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto