Sisukord
Maailm
Postimees
26.09.2015
Eesti 4lk lühiuudised Eestis tabati iraaklastest inimsmugeldajad lk4 laiem veerg Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Kanakull harjutab saagipüüki Dilbert Tagakülg Esikülg 26. september Keskerakonna ootamatu kihk sularaha järele Vaata ette, Raudsik Purunenud lootused Maksumaksja raha uputamine Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Majandus Purunenud lootused Välismaa Välismaa lühiuudised Per Catalunya!* Ukraina kardab Süüria varju jääda Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita Arvamus Savisaare piinlik häma Postimees 1911. aastal: põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad Päeva karikatuur Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski tagasi Eestile Egle Pullerits: milleks lastele šampus? Juhtkiri: soovitused rahvaesindusele Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Mart Kivastik: sead Kultuur Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Ainus, mis jääb, on biit Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: võimumeeste rollimängud ja ebamõistlikud otsused spordiülekannete rahastamisel Kui kõige parem on liiga noor Higi hakkab rääkima, kuidas trenn möödus Tallinn Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Tarbija Noor ema sai töövaidluskomisjonis õiguse Võrdne kohtlemine pole pelgalt lendlause Jurist vastab AK Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Meie enda «piinatud geenius» Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Teeme rahval tuju paremaks Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Kadriorg ootab arendust Sõbralik Eesti Palju õnne, härra peaminister! Värvikate loomade nauditav romaan Ainus, mis jääb, on biit Rein Veidemann: kolmanda ärkamisaja ootel Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Arter Uus saade moehuvilisele Muusik, kelle teater ära sõi Marissa Mayer: uni on nõrkadele! Freud ja Eesti mõttelugu Ajarännak Villu Tammega Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Kaja Kallas: naeratuse hind Aitab targutamisest. Tegudele! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita

3 min lugemist
  • Iraagi ja Afganistaniga tegelemise ajal jättis lääs teatud võimekuse unarusse
  • Venemaad ei huvita mitte Baltimaade okupeerimine, vaid NATO halvamine
  • NATO-l tasuks oma haavatavamatesse piirkondadesse eelpaigutada ka sõdureid
  • NATO saab Ukraina kaudu Venemaa sõdimisviiside kohta väga palju infot
Keir Giles FOTO: Jaanus Lensment

Kuigi NATO on siiani märksa võimsam kui Venemaa, jättis allianss Iraagi ja Afganistaniga tegeledes unarusse teatud valdkonnad, kus idanaaber samal ajal edasi arenes, märkis mõttekoja Chatham House teadur Keir Giles sel nädalal Tallinnas ABCD julgeolekukonverentsi ajal antud intervjuus.

Tellijale Tellijale

Igal aastal ilmub mitu raportit konventsionaalsete sõjaliste jõudude tasakaalust maailmas. Kuivõrd erinev pilt avaneks, kui kõrvutada neid andmeid infoga samade riikide n-ö hübriidsõjavõimekusest?

Hübriidsõja mõiste, mis aastail 2005–2006 põhines mässutõrjel, on nüüdseks laienenud paljudesse suundadesse, seda defineeritakse väga erinevalt. Eriti kui üritatakse seda laiendada Venemaa operatsioonidele Ukrainas ja Ukraina vastu.

Öeldakse näiteks, et hübriidsõda pole uus. Aga strateegiline hübriidsõda on uus. Või siis räägitakse hübriidsõjast tuumavihmavarju ajal. Selles kontekstis ei saa üldistada erinevaid ohte, millega me silmitsi seisame. Mis on kahetsusväärne, sest just see oli algne plaan, kui hübriidsõja mõistet kasutama hakati.

Kas Venemaa võiks selles vallas paista tugevamana kui konventsionaalse relvastuse arvude poolest?

25.09.2015 28.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto