Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita

  • Iraagi ja Afganistaniga tegelemise ajal jättis lääs teatud võimekuse unarusse
  • Venemaad ei huvita mitte Baltimaade okupeerimine, vaid NATO halvamine
  • NATO-l tasuks oma haavatavamatesse piirkondadesse eelpaigutada ka sõdureid
  • NATO saab Ukraina kaudu Venemaa sõdimisviiside kohta väga palju infot
Keir Giles FOTO: Jaanus Lensment

Kuigi NATO on siiani märksa võimsam kui Venemaa, jättis allianss Iraagi ja Afganistaniga tegeledes unarusse teatud valdkonnad, kus idanaaber samal ajal edasi arenes, märkis mõttekoja Chatham House teadur Keir Giles sel nädalal Tallinnas ABCD julgeolekukonverentsi ajal antud intervjuus.

Tellijale Tellijale

Igal aastal ilmub mitu raportit konventsionaalsete sõjaliste jõudude tasakaalust maailmas. Kuivõrd erinev pilt avaneks, kui kõrvutada neid andmeid infoga samade riikide n-ö hübriidsõjavõimekusest?

Hübriidsõja mõiste, mis aastail 2005–2006 põhines mässutõrjel, on nüüdseks laienenud paljudesse suundadesse, seda defineeritakse väga erinevalt. Eriti kui üritatakse seda laiendada Venemaa operatsioonidele Ukrainas ja Ukraina vastu.

Öeldakse näiteks, et hübriidsõda pole uus. Aga strateegiline hübriidsõda on uus. Või siis räägitakse hübriidsõjast tuumavihmavarju ajal. Selles kontekstis ei saa üldistada erinevaid ohte, millega me silmitsi seisame. Mis on kahetsusväärne, sest just see oli algne plaan, kui hübriidsõja mõistet kasutama hakati.

Kas Venemaa võiks selles vallas paista tugevamana kui konventsionaalse relvastuse arvude poolest?

25.09.2015 28.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto