Sisukord
Arvamus
Postimees
26.09.2015
Eesti 4lk lühiuudised Eestis tabati iraaklastest inimsmugeldajad lk4 laiem veerg Mälumäng Palju õnne Horoskoop Male Kanakull harjutab saagipüüki Dilbert Tagakülg Esikülg 26. september Keskerakonna ootamatu kihk sularaha järele Vaata ette, Raudsik Purunenud lootused Maksumaksja raha uputamine Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Majandus Purunenud lootused Välismaa Välismaa lühiuudised Per Catalunya!* Ukraina kardab Süüria varju jääda Balti riigid iseenesest Moskvat ei huvita Arvamus Savisaare piinlik häma Postimees 1911. aastal: põua lapsed naeravad, vihma lapsed nutavad Päeva karikatuur Peeter Langovitsi tagasivaade: Paldiski tagasi Eestile Egle Pullerits: milleks lastele šampus? Juhtkiri: soovitused rahvaesindusele Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Mart Kivastik: sead Kultuur Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Ainus, mis jääb, on biit Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: võimumeeste rollimängud ja ebamõistlikud otsused spordiülekannete rahastamisel Kui kõige parem on liiga noor Higi hakkab rääkima, kuidas trenn möödus Tallinn Patarei kindluse rüüstajatel jääb õigust ülegi Tarbija Noor ema sai töövaidluskomisjonis õiguse Võrdne kohtlemine pole pelgalt lendlause Jurist vastab AK Nädala plaat. Kaleidoskoopilise müra ilu Meie enda «piinatud geenius» Vanad uusromantikud Aja auk. Kanada nipernaadilik preester rodeo.tumblr.com XXXX Rytmimusiikin monitaituri ottaa iisisti Teeme rahval tuju paremaks Mida arvab Postimehe žürii filmist «Roukli»? Juhan Ulfsaki aeg, koht ja inimesed Kadriorg ootab arendust Sõbralik Eesti Palju õnne, härra peaminister! Värvikate loomade nauditav romaan Ainus, mis jääb, on biit Rein Veidemann: kolmanda ärkamisaja ootel Tiit Rosenberg: salaseltsist Eesti riigini Arter Uus saade moehuvilisele Muusik, kelle teater ära sõi Marissa Mayer: uni on nõrkadele! Freud ja Eesti mõttelugu Ajarännak Villu Tammega Liina Vahtrik: Elu ongi hernes, hea ja halb kenasti keras koos Kaja Kallas: naeratuse hind Aitab targutamisest. Tegudele! Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: soovitused rahvaesindusele

2 min lugemist

Lõppeval nädalal leidis aset sündmus, mis teenimatult muu päevakajalise varju jäi. Õiguskantsler Ülle Madise tegi teisipäeval riigikogule ettekande küsimustest, mis Eesti inimesi muretsema panevad. Neist muredest peatumata üle libiseda ei saa, sest see on oluline osa Eesti tegelikkusest.

Eraldi välja toomist vajaksid neist kolm: tasuta kvaliteetse põhihariduse kättesaadavus kõigile lastele, riigi poolt inimeste andmete kogumine ja õigusloome.

Õiguskantsler andis ettekande hea ja tasuta põhihariduse vajalikkusest riigikogule üle juba augusti lõpus, kuid mõned punktid vajavad siiski veel üle kordamist. On selge, et igal lapsel peab olema õigus saada elus edasi minemiseks tasuta parim võimalik põhiharidus, ja seda sõltumata sellest, kas ta elab linnas või väikses maakohas, kas ta emakeel on eesti, vene, soome või mõni muu keel, rääkimata sellest, milline on tema perekondlik taust.

Paraku räägib praegune tegelikkus muud: ligipääs heale põhiharidusele on osal kergem kui teistel, peamiselt on eristumine majanduslik ja keelepõhine. See olukord toob aga kaasa haridusliku kihistumise süvenemise, ja see omakorda saab takistuseks sellele, et kõigil oleks võrdne võimalus oma andeid välja arendada. Mis omakorda tähendab, et osa sellest andest, mis lastes olemas, jääb välja arendamata ja on sellega ka ühiskonna jaoks võimalus, mis on kaduma lastud. Kuid probleemi lahendamise juures ei ole oluline mitte nivelleerimine, vaid liikumine selle poole, et iga lapsevanem võiks saata lapse julgelt kodulähedasse kooli, tundmata samas, et on sellega midagi lapse heaks tegemata jätnud.

Teine oluline küsimus puudutab inimeste sideandmete kogumist. Kuna kuritegude planeerimine on kolinud suures osas internetti, peaks riigil olema võimaluse selle muutusega kohaneda, et toime pandud kurja tegu avastada või seda ära hoida. Sideettevõtted ei talleta ju mitte telefonikõnede ja e-kirjade sisu, vaid üksnes fakte selle kohta, et side leidis aset. Samal ajal on aga ka selge, et kaitsta tuleb inimeste väljendusvabadust, eraelu puutumatust ja teisi õigusi, mis neil põhiseaduslikult on. Kui inimestele jääb mulje, et nende käitumine või suhtlemine juba üksnes andmete talletamise fakti tõttu kuidagi piiratud oleks, on midagi valesti läinud. Seda tuleb teha moel, et inimene võiks olla kindel: neid andmeid ei saaks valesti kasutada. Seega tuleb tugevdada kontrollimehhanismi andmete kasutamise üle.

Kolmas punkt, mis vajaks esile tõstmist, on viis, kuidas Eestis seadusi tehakse ja mis selles vallas parandamist vajaks. See, et Eestis tehakse seadusi vahel enam tegemise harjumusest, populismist või ülekriminaliseerimise kirest, on viidanud ka nii president riigikogu sügisistungjärgu avakõnes kui justiitsministri õigusloome nõukoja esimees Jüri Raidla eilses Postimehes. Õiguskantsleri soovitus riigikogule mõelda enne iga uue eelnõu töösse võtmist, millised oleksid tegelikult need küsimused, mida uus seadus varasemast paremini lahendada saaks, võimaldaks riigikogul selgema pilguga oma tööle vaadata. 

Seotud lood
    25.09.2015 28.09.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto