Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Postimees 1910. aastal: klaasist majad saavad moodu

Klaasist majad. Klaas leiab ikka rohkem ja rohkem tarvitamist ehitamise juures. Nõndanimetatud «klaas-ehitusekivid», mis nii hääd kaitset soojuse, mürina ja niiskuse vastu pakuvad, on juba ammu põhjamüüride, võlvide, haige-, supeluse-, jahutamise ja taimede-hoonete juures tarvitusele võetud. 

Klaas on ka hääks materjaliks põrandate ja kõnniteede ja seinade katmise juures.

Üleüldse on klaasil ehitamise otstarbeks nii palju häid külgesid olemas, et asjatundjad juba sagedasti mõtet on avaldanud hooneid läbi ja läbi klaasist ehitada. Üks kõige vanematest klaasivabrikantidest Amerikas Roger S. Pease Pittsburis ehitab praegu sarnast maja. See hoone näitab siis, mis uue-aja klaasitööstus korda võib saata, sest kõigis tugevustes ja värvides klaas tuleb selle juures tarvitusele, nõnda et maaleri- ja tapetserija-töö ära jääb. Et Pease maja tõesti keldrist kuni katuseni klaasist saab, siis on temal ka klaasist katusekivid, mis palju paremad kaitset kuumuse vastu annavad, kui iga muu katusekate. See uus maja on ka tulekindel ja ei lase mingisugust niiskust läbi. Veel suurema tähtsusega on aga see asjalugu, et klaasist majasid palju odavamini üles võib ehitada kui teisi, ja et nende korrashoidmine palju vähem maksab kui harilikkude hoonete juures. Just selle odavuse pärast arvab Pease, et läbi ja läbi klaasist majad, mis päälegi väga ilusad on, peagi moodu saavad.

28.09.1910

26.09.2015 29.09.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto