Sisukord
Päevakomm
Postimees
29.09.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne Riigieelarve keskendub julgeolekule ja sotsiaaltoetustele Käibel on sadu tuhandeid tarkvaraveaga ID-kaarte Pentus-Rosimannus keeldus kohtus ütluste andmisest Eesti lühiuudised Ärimees Hillar Teder sai kapost arvutid tagasi Sillal kohtusid kunagine ülemus ja alluv ETV+ esimesse hommikuprogrammi lipsasid sisse faktivead Esikülg 29.09 Tallinnas mälestati parvlaeval Estonia hukkunuid Majandus Riigieelarve keskendub julgeolekule ja sotsiaaltoetustele Välismaa Välismaa lühiuudised Kaljuranna kohtumine Lavroviga venis pikemaks Putin hajutab tähelepanu Kataloonia lubab 2017. aastal iseseisvuda Arvamus Postimees 1932. aastal: Viljandis 3 «Stradivariust» – nähtavasti kõik järele tehtud Aivar Reinap: andestamine riigireeturile Juhtkiri: eelarve otsib tabavat nime Olev Remsu: Savisaare mängud – mina, mina, mina Kristel Vilbaste: sõda meis enestes Jaanus Piirsalu: küll vedas! Tiit Land: Tallinna Ülikool on ka terviseülikool Kultuur «Mandariinidega» rikkaks ei saa Darja Saar: raske õppusel, kerge lahingus Sport Spordi lühiuudised Tiivad saanud raudmees tegi ajalugu Eesti olümpia ohus? Valitsuse poolt alarahastatud sport loodab riigikogu abile Süüdistused ei murra: jalgpallijuhid marsivad edasi Tarbija Virtuaalreaalsus võib muuta televisiooni Tartu Kunst püstitas taas rekordi Peatusenimede aktsioon ajab vallajuhi ahastusse Priit Pullerits: tapvad normid Loodusmuuseumi avamine lükkub taas edasi Tartlaste firma töötab uue põlvkonna vähiravimi kallal Jakobi mäe jalamilt kadus kaks äri Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aivar Reinap: andestamine riigireeturile

2 min lugemist
Aivar Reinap FOTO: Postimees

Riigireetmine on oma olemuselt üks kõige raskemaid kuritegusid. Ka karistused, mis selle eest määratakse, on mõrvaga samas suurusjärgus. Aastaid Eesti riigi saladusi Venemaale parseldanud Aleksei Dressen pääses kokkuleppemenetluses 16 vangla-aastaga, millest ta pidi reaalselt ära istuma kõigest 3,5 aastat.

Oma ametiajal kurjategijatele suhteliselt vastumeelselt armu andnud president Toomas Hendrik Ilves otsustas reeturile vastu tulla, sest see oli meile kasulik. Saime oma mehe koju tagasi ning kui üks reetur on selleks sobiv konverteeritav valuuta, siis miks mitte seda kasutada.

Haridusminister Jürgen Ligi endise rahandusministrina suhtus sellesse küsimusse ratsionaalselt: «Jäätmete vara vastu vahetamine õnnestub ainult Venega. Ja me ei pea end võlglasena tundma.» Tõesti, kui mõelda riigieelarvele, siis saime kahest ülalpeetavast lahti ning ühe maksumaksja juurde. Äriliselt igati hea tehing!

Ilvese ja Ligi sõnum kõlab teisalt, et õiglane karistus on suhteline mõiste ning kõik sõltub eelkõige hetkehuvidest. Kui sul on head ja mõjuvõimsad eestkostjad, siis õnnestub end karistusest vabaks osta. Eks praegused ja tulevased reeturid said selge signaali, et nemad polegi justkui kurjategijad, vaid pigem spioonifilmidest tuntud kangelased, kellele leivaisa vajadusel appi tuleb. Häbi hajub, aga raha jääb. Mis on siis reeturi palk? Praegusel juhul on see võimalus veeta oma edasine elu luurekooli noorte, põlevate silmadega kursantide ees, kellele oma põnevaid luurajalugusid jutustada.

Mul on väga hea meel, et Eston Kohver jõudis tagasi koju oma pere juurde ja Eesti riik tema vabastamiseks endast kõik andis. Ei meeldi ju kellelegi, et Venemaa meid sisuliselt kiusas, kui röövis Eesti pinnalt ühe meie seast ja mõistis ta kaheldava kohtuprotsessi käigus süüdi. Kiusatu sai nüüd küll päästetud, kuid kiusaja pääseb ikkagi karistuseta. Selles mõttes on kahju, et Kohvrit ei õnnestunud vabastada muud moodi kui Piusa jõe sillal n-ö spioonide vahetuse teel.

Kuigi kõikvõimalik välispoliitiline raskekahurvägi Eestist Euroopa Liidu riikide ja USA riigijuhtideni välja avaldasid Venemaale pidevat survet kius lõpetada, oli tulemuseks siiski vaid vahetus riigireeturi vastu. Keegi ebaausat kiusu ei tunnista ega peagi enam tunnistama, sest Kohver tunnistas end kõigis pattudes ise süüdi ning kiusaja on edasi õige mees, kellega konstruktiivselt olulisi küsimusi arutada. Pealegi see kiusaja veel luurab meie järele ja varastab meie saladusi.

Riigi tõsine mure oma kodanike pärast ei peaks piirduma vaid Kohvriga – ka Indias viibivad 14 Eesti kodanikku tuleks  võimalikult ruttu oma pere ja kodu juurde aidata. Indiale meil eriti midagi vastukaubaks pakkuda ei ole, kui mitte arvestada India joogapäeva, mida Eesti ÜROs seni ei toeta. Nii venibki õiguse otsimine India kohtutes eriti pikaldaselt ja 14 täisjõus maksumaksjat peavad kojupääsu ootama.

Seotud lood
28.09.2015 30.09.2015
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto