L, 3.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Florian Marcus: kallid eestlased!

Florian Marcus
, TÜ üliõpilane
Florian Marcus: kallid eestlased!
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Florian Marcus
Florian Marcus Foto: Erakogu

Ma olen teie maal elav ja õppiv sakslane. Kolisin Eestisse kolm kuud tagasi ja mind on avasüli ning uudishimuga vastu võetud, kirjutab Florian Marcus.

Võib-olla seetõttu, et saksa ja eesti kultuur on kohati väga sarnased: näiteks toit, mõned sõnad ja komme alati õigel ajal kohal olla. Eestlastes on ka palju uhkustunnet. Viimane tuleneb sellest, kui kõrgelt hinnatakse siin oma riigi olemasolu, sest paljude sajandite jooksul polnud Eesti ala valitsevate võõrvõimude tõttu seda võimalik saavutada. Selleks et paremini lõimuda, õpin usinalt ka eesti keelt. Te olete suurepärased inimesed: teid motiveerib uhkus ka mind oma ühiskonda sulandumisel toetama, aidates keeleõppimisel, sõprade ja töökoha leidmisel ning kultuuriga lähemal tutvumisel.

Olles pärit Saksamaalt, tean, mida rassism võib ühiskonnaga teha. Natsi-Saksamaa institutsionaliseeris rassivaenu ning selle tulemusena lasti maha tänavatel ja kodudes, tapeti koonduslaagrites miljoneid inimesi. Niisama tavapärased olid ka õigusvastased süüdimõistmised. Pärast II maailmasõda muutus aga kõik ja Saksamaast on suuremas osas saanud väga tolerantne ja liberaalne riik. Seetõttu on mul käesoleva pagulaskriisi valguses väga valus näha neonatse ning teisi paremäärmuslasi pagulaskeskusi süütamas ning «murelikke kodanikke» pagulaste Saksamaale tuleku vastu meelt avaldamas. Need murelikud kodanikud ei iseloomusta kahjuks vaid Saksamaad – neid on kõikjal üle Euroopa ning ka Eestis.

Ma tahan pagulastest kõneledes ühe asja selgeks teha. Need inimesed ei lahku oma kodumaalt Eesti ilusa ilma, kõrge palga ega eeskujuliku heaolumudeli tõttu. Me räägime inimestest, kes on sunnitud kulutama säästud selleks, et põgeneda valitsuse või terroristliku rühmituse eest. Kelle peamine soov pole kindlasse sihtriiki jõuda, vaid kes esmajoones otsivad väljapääsu oma kodumaal toimuvast õudusest. Pahatahtlikke seaduserikkujaid on sisserändajate hulgas niivõrd, kuivõrd neid leidub ka Eesti, Saksamaa või Prantsusmaa ühiskonnas. Sellegipoolest vajab märkimist, et igas ühiskonnas leidub ka tööstustöölisi, ülikooli lõpetanuid ja arste.

Liikumise Sõbralik Eesti ettevõtmine Tallinnas oli väga edukas ning on tähtis näidata, et sõbralikke ja avatud eestlasi on rohkem, kui võiks meediakommentaaride põhjal arvata. Siiski suudaks liikumine veel rohkem ära teha: see peaks mõista andma, et Eestil on võimalik vastu võtta rohkem kui 150–200 pagulast. Näiteks on üle 10 000 islandlase teada andnud, et nad on valmis pagulasi oma kodus majutama ja aitama neil ühiskonda integreeruda – ja Islandi rahvaarv on väiksem kui Tallinna elanike arv! Pagulasgetodes Rootsis ja Prantsusmaal on toimunud hulk vägivallaakte. See on absoluutselt tõsi, aga me ei tohiks kuuldust valesid järeldusi teha. Moraal ei peaks olema «ei pagulastele», vaid pigem «ei pagulasgetodele».

Mu Eesti sõbrad, nüüd kõige tähtsam: olen hakanud armastama Eestit, Eesti inimesi ja eesti keelt, Eesti linnu, Eesti loodust, Eesti kööki ja kultuuri. Andke palun ka teistele inimestele võimalus Eestit armastada!

Tagasi üles