Sisukord
Arvamus
Postimees
01.10.2015
Eesti Prouad puhvetis ehk kuidas eakad festivali pidasid Male Savisaare ahnus võib kaasa tõmmata ka Keskerakonna Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised lk 3 Tagakülg Prokuratuur algatas Weroli asjus kriminaalmenetluse Töövõimereform seab puudega inimeste värbamiseks kvoodi IRL ei rutta Soobi suhtes otsuseid tegema Surmakutsari pere pani avariipaika mälestuspingi Esikülg 1. oktoober Prokuratuur on vajadusel valmis taotlema Savisaare vahistamist Kohusetäitja Taavi Aas: uue linnapea määramisele pole põhjust mõelda Majandus Prokuratuur algatas Weroli asjus kriminaalmenetluse Eestis liikleb üle 2000 petutarkvaraga Volkswageni Majanduse lühiuudised HKScan hakkas Soomest elussigu sisse tooma Maapoodidest saavad Swedbanki sularahapunktid Välismaa Austria üritab siiani tuvastada surmaveoki ohvreid Prantsusmaa alustas õhulöökidega Süürias Venelased hakkasid Süüriat pommitama Lõuna-Korea eriüksuslased näitasid oskusi Arvamus Juhtkiri: häbitu praalimine ja (varjatud) ähvardused – milleks? Kadri Hansalu: Eesti tipp noori ettevõtjaid ei rahulda Päeva karikatuur Postimees 1932. aastal: jälle Vene allveelaeva hukkumine Tiina Tambaum: Elukooli diplomiga 65.b-sse Vahur Kersna: lootus, rumalus, äri ja ajupesu Klen Jäärats: Varssavi pakt on ju surnud Lugeja kiri: elu pärast surma Sport Motivatsioonikriisis Williams jätab tõenäoliselt hooaja pooleli Spordi lühiuudised Kaks suurt ja keskmine ehk kellega võrkpallurid EMil kohtuvad Vägeva karjääri ootamatu lõppakord Piiroja: Pareiko põles siis, kui vaja Tarbija Õige aednik otsustab maaharimise aja ise Töövõimereform seab puudega inimeste värbamiseks kvoodi Tartu Ivar Kostabi: kui harvendaks pisut Ruumipõud paneb Ahhaa ehitama Jüri Kõre: tagasi Tartu linna! Kokaõpilased avavad minirestorani Vallavanem ei näe endal süüd, prokuratuur ei selgita Kas Draama läheb Tartust ära? Nimi kadus ammu, küla elab aga tänagi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ivar Kostabi: kui harvendaks pisut

3 min lugemist
FOTO: TPM

Tartu on roheline linn. See kehtib ka kesklinna kohta, kuhu loodusesõbrad ei taha lasta enam uusi hooneid juurde ehitada, sest need tähendaksid paljude puude mahasaagimist ja ühtlasi sulgeksid vaate Emajõele.

Mis vaatesse puutub, siis kui puud-põõsad on lehte läinud, ei näe linnast ilma hoonetetagi enam ei jõge ega jõe pealt linna. Või kui, siis ainult mõnes üksikus kohas.

Samas – rohelus maksab. Meie 28 korteriga ühistumaja mitte eriti suures õues kasvab kaheksa suurt puud, millest üks on kastan, kolm pärnad ja neli pikad paariskased, mis ei lase suviti päikesevalgust isegi paljude neljanda korruse korterite akendesse.

Nüüd on majahoidjal käed tööd täis, sest lehed juba langevad. Lehtede langemise hooaja lõpuks on neid igal aastal aia äärde kogunud juba kümneid ja kümneid kotitäisi.

Metsas saab loodus mahalangenud okste ja lehtedega ise ajapikku hakkama. Linnas tuleb need kõik kokku koguda ja kuhugi ära vedada, olgugi siis kompostimiseks või millekski muuks.

See pole odav lõbu, eriti kui arvestada, et ainuüksi linnal on Tartus hooldada üle 300 hektari parke ja haljasalasid. Kui korteriühistute ja eramute haljastud juurde arvata, on siinse haljasmaa kogupindala veel palju kordi suurem.

Linn võib põhimõtteliselt olla ehitatud ka nii, et sealt on kogu loodus või vähemalt looduse roheline osa täiesti välja tõrjutud, nõnda et seal ei kasva enam rohulibletki, rääkimata puudest ja põõsastest. Seal ei oleks suviti vaja ka muru niita ning sügiseti puulehti koristada. Ainult et kes meist tahaks niisuguses linnas elada.

Puud ei tähenda linnas ainult silmailu, vaid puudega haljasalasid on ühtlasi nimetatud linna kopsudeks, mis aitavad puhastada õhku.

Kahjuks on medalil ka teine külg, sest paljud puud samal ajal ühtlasi aitavad õhku saas­tada. Ja mitte ainult allergikutele kahjuliku kevadise õietolmuga, sest tõele au andes ei piirdu taimset päritolu tolm Tartu õhus kaugeltki ainult õietolmuga.

Et selles veenduda, piisab pilgust suvalisele asfalditud tänavale, kuhu puude otsast tuulega pidevalt midagi juurde tuleb – küll puulehti, küll mingeid seemneid.

Osa sellest prahist jõutakse ära koristada, osa sõidetakse autorataste all pulbriks. See pulber, kui just vihm seda enne ära ei pese, tõuseb varem või hiljem samuti lendu ja kleepub kuhu iganes – kas või autoakendele ja meie kõigi hingamisteedesse.

Võrreldes paljude suurlinnadega on Tartu õhk kindlasti veel väga puhas. See ei tähenda, et siin ei oleks vaja midagi muuta, ka haljastuses, mis on liigiliselt, nagu meiegi ühistumaja õues näha, liialt ühekülgne.

Võib muidugi aru saada, et üle poole sajandi tagasi, kui meie maja rahvas puud õue kasvama pani, polnud neil erilist istikute valikut. Et kask on Eesti levinumaid puid, võis näiteks noore kase vaikselt toimetades igast metsaservast üles kaevata.

Pole võimatu, et sõjajärgsele kaskede istutamise moele aitas kaasa ka omal ajal Eestis kõigile hinge läinud juba ülemöödunud sajandist pärit nostalgiahõnguline laul «Üks kask meil kasvas õues», mille viisi on loonud Franz Schubert ja eestikeelsed sõnad Carl Eduard Malm.

Nüüd on need kunagises kodukaunistamise tuhinas istutatud kased juba suured ja vanad. Samas mitte nii vanad, et neid tuleks hakata mingite teiste puude vastu välja vahetama. Nagu internetist võib lugeda, ulatub sookase vanus Eestis kuni 80 ja arukase vanus isegi 150 aastani. Seega ei pääse tartlased nende kaskede järelt koristamisest veel niipea.

Millele tuleks lisaks parkidele ka ühistu- ja eramajade õuedes siiski mõelda, on kindlasti mõningane harvendusraie. Endapikkuste või veel väiksemate istikutega toimetades ei oska inimene enamasti mõelda, kui suureks need tulevikus sirguvad ning kuhu nende oksad võivad hakata ulatuma. Kus puid on õues nii paksult, et sulgevad mõnes korteris igasuguse vaate, tuleks osa neist paratamatult ohverdada.

Kui aga tulla uuesti tagasi igasügisese puulehtede koristamise juurde, siis see on töö, mille puhul ootaks tehnikameestelt senise käsitsitöö asemel lõpuks ometi mingit 21. sajandi väärilist progressi. Sama kehtib tegelikult ka talvistelt kõnniteedelt lume koristamise kohta.   

Seotud lood
30.09.2015 02.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto