Sisukord
Äriuudised
Postimees
01.10.2015
Eesti Prouad puhvetis ehk kuidas eakad festivali pidasid Male Savisaare ahnus võib kaasa tõmmata ka Keskerakonna Horoskoop Mälumäng Palju õnne Dilbert Eesti lühiuudised lk 3 Tagakülg Prokuratuur algatas Weroli asjus kriminaalmenetluse Töövõimereform seab puudega inimeste värbamiseks kvoodi IRL ei rutta Soobi suhtes otsuseid tegema Surmakutsari pere pani avariipaika mälestuspingi Esikülg 1. oktoober Prokuratuur on vajadusel valmis taotlema Savisaare vahistamist Kohusetäitja Taavi Aas: uue linnapea määramisele pole põhjust mõelda Majandus Prokuratuur algatas Weroli asjus kriminaalmenetluse Eestis liikleb üle 2000 petutarkvaraga Volkswageni Majanduse lühiuudised HKScan hakkas Soomest elussigu sisse tooma Maapoodidest saavad Swedbanki sularahapunktid Välismaa Austria üritab siiani tuvastada surmaveoki ohvreid Prantsusmaa alustas õhulöökidega Süürias Venelased hakkasid Süüriat pommitama Lõuna-Korea eriüksuslased näitasid oskusi Arvamus Juhtkiri: häbitu praalimine ja (varjatud) ähvardused – milleks? Kadri Hansalu: Eesti tipp noori ettevõtjaid ei rahulda Päeva karikatuur Postimees 1932. aastal: jälle Vene allveelaeva hukkumine Tiina Tambaum: Elukooli diplomiga 65.b-sse Vahur Kersna: lootus, rumalus, äri ja ajupesu Klen Jäärats: Varssavi pakt on ju surnud Lugeja kiri: elu pärast surma Kultuur Suurepärane ettekanne, aga mitte teater Sport Motivatsioonikriisis Williams jätab tõenäoliselt hooaja pooleli Spordi lühiuudised Kaks suurt ja keskmine ehk kellega võrkpallurid EMil kohtuvad Vägeva karjääri ootamatu lõppakord Piiroja: Pareiko põles siis, kui vaja Tarbija Õige aednik otsustab maaharimise aja ise Töövõimereform seab puudega inimeste värbamiseks kvoodi Tartu Ivar Kostabi: kui harvendaks pisut Ruumipõud paneb Ahhaa ehitama Jüri Kõre: tagasi Tartu linna! Kokaõpilased avavad minirestorani Vallavanem ei näe endal süüd, prokuratuur ei selgita Kas Draama läheb Tartust ära? Nimi kadus ammu, küla elab aga tänagi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Maapoodidest saavad Swedbanki sularahapunktid

4 min lugemist
Swedbanki klienditeenuste divisjoni direktori Ulla Ilissoni sõnul on meile oluline, et klient oleks rahul ja peaks Swedbanki oma kodupangaks. FOTO: Mihkel Maripuu

Swedbanki klienditeenuste divisjoni direktor Ulla Ilisson rääkis Postimehele, et peagi lõpetatakse pangabussi teenuse pakkumine ning selle asemel saab maapoodides sularaha välja võtta, mis suurendab märgatavalt maapiirkondades sularaha kättesaadavust.

Kas nüüd saavad maapoodidest pangapunktid?

Tõepoolest, uus lahendus, mida oleme viimastel kuudel juba viies kohas pilootprojektina katsetanud, viitab, et kauplustele see sobib ning kliendid on rõõmsad.

Milliseid kohti teie uus lahendus hakkab hõlmama?

Esimeses järgus oleme keskendunud sularaha kättesaadavuse suurendamisele nendes kohtades, kus seni on käinud pangabuss. Oleme seni näinud pangabussis tehtud tehingutelt, et mida väiksem koht, seda olulisem on sularaha kättesaadavus. Praegu on meil kaks pangabussi ja 50 peatust, nendest 20s on olemas ka statsionaarne sularahaautomaat, ja lisame kaks. 28 kohas hakkame pakkuma uudset lahendust, kus senise ühe-kahe korra asemel kuus on klientidel võimalik sularaha välja võtta kaupluse kõikidel lahtiolekuaegadel.

Kuidas see täpselt hakkab olema? Te võtate pangabussi ära ja selle asemel hakkavad inimesed poodides sularaha välja võtma?

Meie ettepanek on kohalikele omavalitsustele, et nemad aitavad otsida oma piirkonnas sobiva kaupmehe. See valik võidakse teha ükskõik millise kriteeriumi järgi – usaldusväärsus, poe lahtioleku aeg või kas üldse mingit valikuvõimalust on.

Seotus vallavanemaga?

Selle hinnangu jätame meie kõrvale.

Kui kaupmees on oma valmisolekut kinnitanud, mis on samuti oluline, siis anname talle makseterminali ning meie koostööpartner aitab seda kaupluses paigaldada. Ideaalis peaks olema nii, et klient tuleb poodi, ulatab oma kaardi, ütleb oma soovitud summa (siiani on see olnud keskmiselt 30–35 eurot), siis toimub kaardimaksetehingu-laadne liigutus ja selles summas väljastab kaupmees oma kassast sularaha.

Kaupmeeste huvi, mis on selle teenuse turuletuleku puhul väga oluline komponent, on see, et kuna kaupade eest makstakse küllaltki palju sularahas, siis tänu sellele, et ta saab seda kohalikele elanikele tagasi maksta, muutub kaupluse sularahajääk väiksemaks, mis turvalisuse kaalutlusel polegi nii halb.

Kui palju see teenus kliendile maksma läheb?

Kuivõrd meie klientidele on hinnastamispoliitika selline, et sularahaautomaatidest on kuni 2000 euro väljavõtmine kuus tasuta, siis ei näe me mingit põhjust, et teises masinas peaks meie klient selle eest maksma. See on kliendile tasuta.

Palju see pangale maksma läheb?

Meie kulu on tehnika püstipanek ja ülalpidamiskulu.

Kas väljavõetavale summale on ka mingi piirang või võib välja võtta ka kogu kontojäägi?

Eelduseks on, et sel viisil ei hakka inimesed finantseerima oma majaehitust või muid projekte. See on mõeldud siiski sularaha pakkumiseks inimese igapäevaseks toimetulekuks. Praegu oleme tehingu limiidiks kehtestanud 50 eurot.

Tuleb arvestada ka asjaoluga, et võib tekkida olukordi, kus kaupmehel ei ole niipalju sularaha, mistõttu me ülempiiri sätestasimegi.

Millal projekt käima läheb?

Praegu on meil juba viis kohta, kus projekt töötab. Järgmise aasta alguseks on kokku 28 sellist punkti.

Kas raha saab ainult välja võtta või saab teha ka sularaha sissemakseid?

Selle lahenduse korral saab teha ainult väljamakseid. Kui vaadata, milliseid tehinguid tehakse pangabussis, siis põhiline ootus on siiski sularaha väljavõtmine.

Esialgne plaan on 28 kauplust, kust saab sularaha välja võtta, aga kui kaugele kavatsete seda süsteemi pikemas perspektiivis arendada?

Praegu oleme võtnud lähtekoha, et esimeses etapis tahame tõsta sularaha kättesaadavust nendes kohtades, kus praegu käib pangabuss. Aus vastus on, et me hindame, milline on huvi selle teenuse vastu tulevikus, sellest lähtuvalt teeme otsused järgmiste sammude osas.

Mis on panga huvi? Swedbank Eesti juhi Robert Kiti viimaste aegade väljaütlemistest saan aru, et te soovite olla sotsiaalselt vastutustundlikud, aga on sellel ka konkreetne äriline huvi?

Panga huvi on hoida klienti enda juures. Meie äri jätkusuutlikkuse kõige tähtsam eeldus on, et meil on klient, kes peab meid oma kodupangaks, on meiega rahul ning toimetab meie juures ka tulevikus.

Kui me paar aastat tagasi arvasime kindlalt, et meie klient liigub jõuliselt digitaalsetesse kanalitesse ja kasutab üha vähem sularaha – ning tegime ka omalt poolt mitmeid samme, et sellele hoogu juurde anda –, siis nüüdseks on meil selge tunnetus, et sularaha on siiski igapäevaste pangatoimingute väga loomulik ja vajalik komponent ning me ei saa kuidagi klientide nõudlust ja vajadust ignoreerida.

Kas te pikemas perspektiivis näete selles ka konkurentsieelist, näiteks uute klientide saamisel?

Arvestades, et oleme kõige suurema turuosaga pank, siis meie teenuste kättesaadavus on Eestis parim. Aga paljuski sõltub see ka meie konkurentide edasistest sammudest. Viimase paari kuu jooksul on toimunud mitmeid olulisi muutusi, mis võivad turgu natukene muuta ja ümber kujundada.

Kui käis Haapsalu pangakontori sularahavabaks muutmise saaga, siis oli juttu, et plaanite koos Omnivaga (Eesti Postiga) postipanga süsteemi välja arendada. Mis sellest plaanist sai?

Sellega oli tõesti nii, et viis kuud rääkisime läbi, otsisime tehnilisi lahendusi ja prognoosisime võimalikke koostööformaate nii mahtude kui ka tehnoloogilises võtmes. See koostöö kahjuks ellu ei jõudnud. Ma arvan, et vastus peitub selles, mida Omniva mõned nädalad tagasi välja ütles – nende jaestrateegia on natukene teine kui postkontorites kõikide teenuste pakkumine.

Samasse kategooriasse kuuluvad ka ristkasutusega pangaautomaadid. Minu arusaamise kohaselt pooldasid seda kõik pangad peale Swedbanki. Miks te ei taha ristkasutusega sularahaautomate?

Selle teemaga tegeldi mitu aastat tagasi, aga seal oli kolm põhilist tahku.

Esiteks, me vaatasime seda läbi Exceli tabeli – vaatasime selle hinda võrreldes praeguste kuludega ning see ei olnud paljulubav.

Võib-olla veelgi olulisem oli teine aspekt, me nägime, et teenuse kvaliteet, mida me hakkame oma klientidele pakkuma, võib halveneda. Olles praegu automaatide võrgu otsene omanik, võtame endale täieliku vastuse alates sellest, kas automaadid on puhtad ja lõpetades sellega, kas nendes on ka raha sees.

Ja kolmandaks oleks ilmselt tekkinud vaheoperaator, mis oleks võrku hakanud ise haldama. Ma arvan, et seal oleks olnud sotsiaalset vastutust kindlasti vähem ja efektiivsuse ootus oleks olnud oluliselt kõrgem. Seda me näeme väga selgelt Soomes, kus pangaautomaatide võrk tervikuna läks oluliselt hõredamaks ja ülalpidamiskulud pankade jaoks läksid oluliselt madalamaks. Julgen arvata, et klientide rahuolu seal ei kasvanud.

Milliseid riske ja ohtusid näete pangateenuse pakkumisel poodides?

Üks võtmekohtadest on hea koostöö, see peab toimima. See on koostöö meie, kaupluse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Oma sammukese peavad tegema kõik, ainult meie heast tahtest ei piisa.

Teine risk on praktilisema poole pealt. Sularahaautomaadis on täidetavus sularahaga ainuüksi meie vastutada. Kui poes juhuslikult piisaval hulgal raha ei ole, siis meie seda garanteerida ei saa.

Kas maailma praktikas ka midagi sellist on enne tehtud?

Maailma praktika on hästi erinev. On riike, kus seda üldse ei pakuta, ja riike, kus see on ajaloolistel põhjustel väga populaarne. Euroopas see minu teada populaarne ei ole, on aga USAs.

Seotud lood
30.09.2015 02.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto