Sisukord
Kultuur
Postimees
03.10.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Suur kala suures akvaariumis Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Kommentaar Alluvad vaid siis, kui mõistetakse Marssalikepike meiereijuhi paunas Sinisalu: kapo ei lähe ehku peale Ta tegi seda jälle! Leegitsev kirg Ratturid teavad, mis Kohvrit ootab Male Eesti konsulile tehti Kohvri aitamine võimalikult raskeks Mälumäng Hariduslike erivajadustega (HEV) koolid Eestis Välismaa Obama nõudis karmimat relvaseadust Taani dilemma: kas rohkem anda või rohkem nõuda Välismaa lühiuudised Arvamus Päeva karikatuur Postimees 1891. aastal: kohtuvõim inimestele lähemale! Heili Klandorf: meis voolab üks veri... Lennukad paarimehed Juhtkiri: teravate harudega kahvel Ene Pajula veste: mammile tundub, et aeg liigestest on lahti Peeter Raudsik: põgeniku palve Peeter Langovitsi tagasivaade: saadikuprouaga seenel Tõnis Oja: Volkswagen kui suur seebiooper Kultuur Aja auk. Rolandi laul Täitsa puhas jazz Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vabaduse mustrid»? Klassikaline New Order Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kuidas ehitada kosmoselaeva»? Glämmipauk kuldsest minevikust Tüdruk The Weekndi lauludest Neo-nostalgia Kosmose hõivamise õpetus Ivo Uukkivi: kogu aeg peab väike surin sees olema Sport Spordi lühiuudised Tänaku tiimikaaslane haaras liidriohjad Miks inglased Meistrite liigas virelevad? Päev koondise töövarjuna: Gianni kõne, kapteni valud ja Rikbergi jutustused Selgus Eesti bobinaiskonna koosseis Eesti rahvuslike aarete paar Tarbija Jurist vastab Tööportaalid ei tohiks küsida isiklikke andmeid Kaugtöö eeldab usaldust tööandja ja töötaja vahel AK Glämmipauk kuldsest minevikust Klassikaline New Order Neo-nostalgia Tüdruk The Weekndi lauludest Estonian Air saab uue ilusa nime Kosmose hõivamise õpetus Tee tarkuse allikale Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Peeter Raudsik: põgeniku palve Tõnis Oja: Volkswagen kui suur seebiooper Arter Põnevik, mis muutub aina põnevamaks Pead on varem siiratud koertele ja ahvidele Draama Türgis, menu Eestis Kopra saba Ivo Uukkivi: kogu aeg peab väike surin sees olema Peaga töötav mees ootab uut keha Inta Ruka ja tema ilusad inimesed Vaba mees Jüri Pihl ohtlikes mängudes Stiilitunnetus vanaemalt Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Arhitektid, nohikud ja masinad

5 min lugemist
Linnaruumiinstallatsiooni «Keha Ehitus» kokkupanek Soolalao esisel platsil. FOTO: Tõnu Tunnel

Fiiberkomposiitmaterjalid, süsinikkiud, biolagunev plastmass, polüuretaanvaht, kuumsulamliim, polüaktiline hape, polükaprolaktoon, CNC-freesimine, Stratasys, algoritm – tänavusügisene Tallinna arhitektuuribiennaal TAB jalutas eriala tõelistel ääremaadel, otsides teed tulevikku keset kõige keerulisemat materjali- ja robottehnoloogia sõnavara rägastikku. Teed «Isejuhtivasse linna», nagu kõlas TABi pealkiri. Nagu igas otsingus sisaldub rohkem proovimist kui valmislahendusi, tuleb ka kõige uuemast arhitektuurist rääkides unustada korraks kõik eelarvamused, hinnata laborites sündivat eksperimentaalset vaimu, imetleda pidevas muutumises olevaid prototüüpe või jälgida vaid arvutitele võimetekohast tööd andmekogude ning 3D mudelite imepeenelt timmitud parameetritega.

Tellijale

Uue digiajastu arhitektuur on üles ehitatud võrgustikele, andmevahetusele, mis loovad uue esteetika – just seda uut ilu näeb TABi peanäitusel Rotermanni soolalaos «Keha ehitus. Body Building». Objektid, mis pole ei valmis ega poolikud, pigem kõige erinevamatesse materjalidesse hangunud proovitükid, poorsed ja pitsilised, volditud ning voolavad. Objektid kui mõtteviisi näidised, mitte konkreetsed lahendused tulevikumajade tarbeks – ehkki meie Hollywoodi filmi- ja mängutööstusest rikutud silm tahaks neid automaatselt nii näha.

Nagu öeldud, on robottehnoloogiatel ja materjaliuuringutel põhinev arhitektuur praegu veel eriala ääremaa, millest võib saada next big thing, aga mis kindlasti pole meie eluruumi lähitulevik – ehitamine on selleks veel liiga aeglane tegevus, innovatsiooniga kaasnevaid riske pole ükski arendaja veel valmis võtma. Pean tunnistama, et nii kõige uuemat arhitektuurimõtet esindanud TABi seminar kui ka näitused olid väga inspireerivad – ja keda tulevik ei erutaks –, esmapilgul kitsalt tehnoloogiasektorile suunatud fookust võis soovi korral laiendada paljudele aktuaalsetele probleemidele. Muidugi paneb üks arhitektuuriajaloolane nüüd siin käed rinnale risti ja ütleb, et see kõik on juba olnud, ajastu tehnoloogia on alati mõjutanud moodsat arhitektuuri. 1960. aastate läänemaailma tehnoutopistlik arhitektuur – täispuhutavad, sisselülitatavad või tsepeliinina kohale lendavad linnad – jäi toona ühiskonnakriitiliseks mõtteharjutuseks. Samas muutuvad asjad ja süsteemid meie ümber aina nutikamaks, inimesed neist üha sõltuvamaks ning ei tasu arvata, et see nn asjade internet ei hakka peagi mõjutama meie arusaama avalikust ruumist, uute majade omadustest, inimestevahelisest suhtlemisest ning kokkuvõttes demokraatia olemusest – kuhu tõmmatakse piir totaalse kontrollitavuse ja isikliku vabaduse vahel? Kas seda üldse tehakse? Kas praegu üldjuhul suurkorporatsioonides loodavad globaalse haardega tehnoloogilised lahendused ei kujuta endast hirmuäratavat supervõimu?

02.10.2015 05.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto