Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Taani dilemma: kas rohkem anda või rohkem nõuda

Enamus Taani jõudvatest migrantidest soovivad tegelikult minna edasi Rootsi - nagu ka need tee maantee ääres külitavad noored. FOTO: Reuters/ScanPix

«Suurim viga, mida oleme immigrantidega teinud – mitte esitada nõudmisi ja ainult anda,» räägib Taani kogemustest sisserändajatega ajalehe Jyllands-Posten arvamustoimetaja Jette Elbæk Maressa (55). Alati on olnud peamine, et immigrantidel oleks lihtsalt piisavalt raha ellujäämiseks. Edasine ei huvita kedagi.

Tellijale Tellijale

«Ning isegi kui inimene ei leiagi tööd, siis mitte kunagi ei küsita talt, et ta panustaks ühiskonda,» tõdeb Maressa. «See on muidugi osa meie kultuurist: et peame inimesi mõistma, minema aeglaselt edasi, ei tohi liiga palju nõuda. Aga me ei seisnud oma väärtuste eest ja ei öelnud – olete teretulnud, aga peate panustama nagu kõik inimesed.»

Nii Maressa kui ka katoliikliku heategevusorganisatsiooni Caritas Taani osakonna peasekretär Jann Sjursen (51) nõustuvad ühes: kui migranditemaatika pole kohalikku ühiskonda mitte suisa lõhestanud, siis vähemalt tekitanud ühed viimase aja teravaimad vaidlused. «Toon suhtumises immigrantidesse on sügavam ja karmim kui varem,» märgib poliitikakogemusega Sjursen, kes oli kunagise Kristliku Rahvapartei (nüüdsed Kristlikud Demokraadid) liige ning töötas 1990. aastate alguses riigi energeetikaministrina.

02.10.2015 05.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto