Sisukord
Kultuur
Postimees
03.10.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Suur kala suures akvaariumis Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Kommentaar Alluvad vaid siis, kui mõistetakse Marssalikepike meiereijuhi paunas Sinisalu: kapo ei lähe ehku peale Ta tegi seda jälle! Leegitsev kirg Ratturid teavad, mis Kohvrit ootab Male Eesti konsulile tehti Kohvri aitamine võimalikult raskeks Mälumäng Hariduslike erivajadustega (HEV) koolid Eestis Välismaa Obama nõudis karmimat relvaseadust Taani dilemma: kas rohkem anda või rohkem nõuda Välismaa lühiuudised Arvamus Päeva karikatuur Postimees 1891. aastal: kohtuvõim inimestele lähemale! Heili Klandorf: meis voolab üks veri... Lennukad paarimehed Juhtkiri: teravate harudega kahvel Ene Pajula veste: mammile tundub, et aeg liigestest on lahti Peeter Raudsik: põgeniku palve Peeter Langovitsi tagasivaade: saadikuprouaga seenel Tõnis Oja: Volkswagen kui suur seebiooper Kultuur Aja auk. Rolandi laul Täitsa puhas jazz Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vabaduse mustrid»? Klassikaline New Order Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kuidas ehitada kosmoselaeva»? Glämmipauk kuldsest minevikust Tüdruk The Weekndi lauludest Neo-nostalgia Kosmose hõivamise õpetus Ivo Uukkivi: kogu aeg peab väike surin sees olema Sport Spordi lühiuudised Tänaku tiimikaaslane haaras liidriohjad Miks inglased Meistrite liigas virelevad? Päev koondise töövarjuna: Gianni kõne, kapteni valud ja Rikbergi jutustused Selgus Eesti bobinaiskonna koosseis Eesti rahvuslike aarete paar Tarbija Jurist vastab Tööportaalid ei tohiks küsida isiklikke andmeid Kaugtöö eeldab usaldust tööandja ja töötaja vahel AK Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vabaduse mustrid»? Aja auk. Rolandi laul Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kuidas ehitada kosmoselaeva»? Täitsa puhas jazz Glämmipauk kuldsest minevikust Klassikaline New Order Neo-nostalgia Peeter Raudsik: põgeniku palve Estonian Air saab uue ilusa nime Kosmose hõivamise õpetus Tee tarkuse allikale Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Veereb värten vurinaga Tüdruk The Weekndi lauludest Arhitektid, nohikud ja masinad Tõnis Oja: Volkswagen kui suur seebiooper Arter Põnevik, mis muutub aina põnevamaks Pead on varem siiratud koertele ja ahvidele Draama Türgis, menu Eestis Kopra saba Ivo Uukkivi: kogu aeg peab väike surin sees olema Peaga töötav mees ootab uut keha Inta Ruka ja tema ilusad inimesed Vaba mees Jüri Pihl ohtlikes mängudes Stiilitunnetus vanaemalt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Aja auk. Rolandi laul

2 min lugemist
Trummimasin Roland TR-808 FOTO: Kuvatõmmis

Maailma esimeseks rütmimasinaks peetakse venelase Leon Theremini 1930. aastal leiutatud Rhythmiconi, tantsumuusikapillide tuntuim firma on aga ilmselt Roland, konkreetsemalt 1980. aastaid sümboliseerivad bassisüntesaator TB-303 ning trummimasinad TR-808 ja TR-909. Sest mida ikka ostab tantsumuusikamees, kui tal trummarit ei ole või isegi ei taha. Kui talle ei meeldi teised inimesed ja meeldivad rohkem masinlikud kui loomulikud trummihelid.

Tellijale Tellijale

Roland asutati Jaapanis 1972. aastal, kuigi igasugu kitarrivõime ja muid vidinaid olid selle töötajad teinud muude nimede all varemgi. Muidugi oli ettevõttele vaja rahvusvahelist nime, et ka mujal läbi lüüa, seda jaapanlased teavad.

Trummimasinaid tootis firma rohkem «päris» muusikutele, reklaamis kasutati ju lausa Jimmy Page’i. Muusikuid kutsuti nende masinatega lihtsalt demosid tegema. Ka tuli Rolandil konkureerida ettevõtte Linn masinatega, mida asjatundjad pidasid paremateks ning mida kasutasid näiteks Kraftwerk ja Human League. Küll aga jäi mõnedel arvestamata mustade meestega USAs Chicagos ja Detroitis, kes nokitsesid uute muusikasuundade kallal ja kellel ei olnud Linni jaoks raha.

02.10.2015 05.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto