Sisukord
Juhtkiri
Postimees
03.10.2015
Eesti Dilbert Horoskoop Suur kala suures akvaariumis Palju õnne Eesti lühiuudised Tagakülg Kommentaar Alluvad vaid siis, kui mõistetakse Marssalikepike meiereijuhi paunas Sinisalu: kapo ei lähe ehku peale Ta tegi seda jälle! Leegitsev kirg Ratturid teavad, mis Kohvrit ootab Male Eesti konsulile tehti Kohvri aitamine võimalikult raskeks Mälumäng Hariduslike erivajadustega (HEV) koolid Eestis Välismaa Obama nõudis karmimat relvaseadust Taani dilemma: kas rohkem anda või rohkem nõuda Välismaa lühiuudised Arvamus Päeva karikatuur Postimees 1891. aastal: kohtuvõim inimestele lähemale! Heili Klandorf: meis voolab üks veri... Lennukad paarimehed Juhtkiri: teravate harudega kahvel Ene Pajula veste: mammile tundub, et aeg liigestest on lahti Peeter Raudsik: põgeniku palve Peeter Langovitsi tagasivaade: saadikuprouaga seenel Tõnis Oja: Volkswagen kui suur seebiooper Kultuur Aja auk. Rolandi laul Täitsa puhas jazz Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vabaduse mustrid»? Klassikaline New Order Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kuidas ehitada kosmoselaeva»? Glämmipauk kuldsest minevikust Tüdruk The Weekndi lauludest Neo-nostalgia Kosmose hõivamise õpetus Ivo Uukkivi: kogu aeg peab väike surin sees olema Sport Spordi lühiuudised Tänaku tiimikaaslane haaras liidriohjad Miks inglased Meistrite liigas virelevad? Päev koondise töövarjuna: Gianni kõne, kapteni valud ja Rikbergi jutustused Selgus Eesti bobinaiskonna koosseis Eesti rahvuslike aarete paar Tarbija Jurist vastab Tööportaalid ei tohiks küsida isiklikke andmeid Kaugtöö eeldab usaldust tööandja ja töötaja vahel AK Mida arvab Postimehe žürii filmist «Vabaduse mustrid»? Aja auk. Rolandi laul Mida arvab Postimehe žürii filmist «Kuidas ehitada kosmoselaeva»? Täitsa puhas jazz Glämmipauk kuldsest minevikust Klassikaline New Order Neo-nostalgia Peeter Raudsik: põgeniku palve Estonian Air saab uue ilusa nime Kosmose hõivamise õpetus Tee tarkuse allikale Viimane veerg Teeme rahval tuju paremaks Veereb värten vurinaga Tüdruk The Weekndi lauludest Arhitektid, nohikud ja masinad Tõnis Oja: Volkswagen kui suur seebiooper Arter Põnevik, mis muutub aina põnevamaks Pead on varem siiratud koertele ja ahvidele Draama Türgis, menu Eestis Kopra saba Ivo Uukkivi: kogu aeg peab väike surin sees olema Peaga töötav mees ootab uut keha Inta Ruka ja tema ilusad inimesed Vaba mees Jüri Pihl ohtlikes mängudes Stiilitunnetus vanaemalt Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: teravate harudega kahvel

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Süüria konflikt, millest vahepeal on räägitud peamiselt kui Euroopasse saabuvate põgenike tulva ühest allikast, on viimastel nädalatel tõusnud taas rahvusvaheliste vaatlejate tähelepanu tulipunkti. Peagi juba viis aastat kestev kodusõda on saanud uue pöörde Venemaa aktiivse ja avaliku sõjalise sekkumise näol. Süüria oli fookuses ka sel nädalal New Yorgis peetud ÜRO peaassambleel, kui kõnepuldis olid nii USA president Barack Obama kui Venemaa president Vladimir Putin.

Fakt on see, et Venemaa on alustanud Süürias õhulööke, enda väitel Islamiriigi positsioonide pihta koostöös Süüria riigiarmeega, ehk siis käsikäes Bashar al-Assadiga. Samas räägivad allikad ka seda, et tegelikult rünnatakse al-Assadi-vastast opositsiooni, millest osa on saanud ka lääneriikide toetust. Seega on mõneti õhus justkui külma sõja aegne kuum konflikt ning kokkupõrge võib olla ettenägematute tagajärgedega.

Eile tegid seitse riiki – Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Katar, Saudi Araabia, Türgi ja USA –ühisavalduse, milles kutsusid Moskvat üles «viivitamatult peatama rünnakuid Süüria opositsiooni ja tsiviilelanikkonna vastu».

Lääs, kes vahepeal on deklareerinud, et al-Assadiga ei mängita ja õieti peaks see mees hoopis seisma Haagi rahvusvahelise tribunali ees, on omakorda hädas nii põgenikega kui mures Islamiriigi kasvava mõju pärast. Al-Assadi toetavale Venemaale kehtivad samas seoses Ukrainas toimuvaga ulatuslikud rahvusvahelised sanktsioonid. Obama kordas ÜRO peaassambleel taas, et Süüria konflikti lahendamisel tuleb koostööd teha, kuid endise olukorra (al-Assadi režiimi) juurde tagasi pöörduda ei saa.

Males kutsutakse selliseid seise kahvliks – korraga on löögi all mitu malendit – ning siin tuleb halbadest lahendustest leida parim.

Muidugi mängib Moskva PR-mängu nii sisse- kui väljapoole. Venemaa peab Bashar al-Assadit õiglaseks liidriks ning näitab ennast kui jõudu, kes tegutseb rahvusvahelise õiguse alusel koostöös legitiimse valitsusega. Taas on käibel ka infosõja võte, kus on vaid propaganda, sõltumatuid allikaid ja tõde justkui ei olegi.

Meil tuleb sündmuste arengut teraselt jälgida ühest küljest kui Euroopa Liidu liikmesriigil, sest oleme ju mõistnud, et põgenike probleem on kogu ühenduse probleem ja seega ka meie probleem. Teisalt aga kindlasti seetõttu, et Ameerika Ühendriigid on meie julgeoleku seisukohalt oluline partner, Venemaa aga naaber jätkuvalt selgete, aktiivsete ja agressiivsete huvidega siinses piirkonnas. Süüria konflikt on suurriigid ühise laua taha toonud ja ehkki ühisosa väärtuste tasandil pole, on ka «konstruktiivsetel» kokkulepetel palju laiem tähendus.

Seotud lood
    02.10.2015 05.10.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto