Sisukord
Kultuur
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Eesti kunsti aken Euroopasse

2 min lugemist
Eugen Dücker (1841–1916) Saaremaa maastik. 1860. Õli FOTO: Eesti Kunstimuuseum

Kunstiajaloolastele meeldib hirmsasti näidata meie kunsti Euroopa kunsti tähendusliku osana. Näitusel «Natuuri rikkus. Eluläheduse idee ja Düsseldorfi koolkond» tutvustatav etapp Euroopa ja eesti kunstiajaloost jõuab sellele soovmõttele vahest kõige lähemale. Düsseldorfi Kunstiakadeemia juurde kogunenud kunstnikkond etendas ülemöödunud sajandi saksa realistlikus kunstis kohati juhtivat rolli, jättes sügava jälje ka eesti kunstiajalukku.

Tellijale

Olgugi et suurem osa Düsseldorfis õppinud ja töötanud eesti kunstnikest polnud rahvuselt eestlased, võib väita, et tegemist oli siinsete kunstnike mõjuka panusega Euroopa kunsti. Samuti võib 1819. aastal õppeasutusena avatud Düsseldorfi Kunstiakadeemiat pidada üheks eesti kunstile suurimat mõju avaldanud kunstikooliks välismaal. Legendaarne on Ants Laikmaa jalgsimatk Reinimaale õppima 1891. aasta sügisel ning samavõrd tema seljapööramine akademismile ja lahkumine Düsseldorfist kuus aastat hiljem.

Düsseldorfi Kunstiakadeemiaga on seotud kümnete Eestist pärit (peamiselt baltisaksa) kunstnike õpingud ja looming. Erinevalt hiljem Pariisis pigem statisti rolli jäänud pallaslastest jätsid mõned eesti düsseldorflased saksa 19. sajandi kunstiajalukku tajutava jälje. Eriti kasvas maalikooli külgetõmme pärast Eestist pärit Eugen Dückeri ja Eduard von Gebhardti tõusu akadeemia õppejõududeks 1870. aastatel. Mõlemad avaldasid koolile märkimisväärset mõju: Gebhardti nimega seostatakse protestantliku usumaali loomist, Dücker viis realistliku murrangu läbi maastikumaalis. Kuressaares sündinud kunstnikule iseloomulike lauge kalda ja madala horisondiga merevaadete kirjeldamiseks võeti kasutusele isegi mõiste «Dückeri horisont».

15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto