«25-aastaselt tundsin, et ma ei suuda enam areneda. Kaalusin võimalust pidada pausi ja käia näiteks Austraalias, kuid siis tegi saatus minu eest otsuse ära. Eesti koondise peatreeneriks sai Igor Tšikinjov, kes võttis mu oma käe alla. See tõi kaasa uue arengu,» meenutab 27-aastane Priinits.
«Olen alati teadnud, et ma ei ole keskpärane sportalane, olen midagi enamat. Õnneks õpetas uus treener mulle, et 25-aastaselt õige vehklejaelu alles algab. Selles vanuses hakkavad füüsilised ja vaimsed aspektid paika loksuma. Tšikinjov ilmus välja kõige õigemal hetkel ja päästis mu karjääri. Ilma temata poleks ma täna siin. Tema abil uskusin endasse edasi ja olen selle üle väga õnnelik. Sündisin sisuliselt spordisaalis ning sport on mu perekonda sisse kodeeritud. Saan jätkata mööda oma rada käimist.»
