Sisukord
AK
Postimees
19.02.2020
Ilves: loodan, et lääs ei ole veel lõppenud (11) Eesti Küberpättide nahka läks 13 miljonit eurot Apteekrid andsid reformipöörajate vastu turmtuld Tallinna linnapolitsei saatis Maardu taksojuhtidele ultimaatumi Mäggi: Eestil on Hiinast rohkem võita kui kaotada (1) Pärnu võimuliit läks lõhki Jäävaba meri ajas hülged poegima laidudele Majandus Riigifirma napsas kuluka võidu Saksamaa ja Euroopa huvid käivad käsikäes Välismaa Venemaal kaalutakse ekspresidentide puutumatust (1) Rootsis valmis maailma suurim vastlakukkel Torm tõi Iiri rannikule hüljatud laeva Arvamus Juhtkiri: rekordhind ja kaotatud aastad (2) Arved Breidaks: Tehvandile suusahall (1) Paloma Krõõt Tupay: presidendi punane joon (4) Marek Sammul: suletus toodab konnatiike (1) Indrek Leppik, Viljar Kähari: Eesti pakub katuseta maja Erkki Bahovski: kodanike Euroopa (1) Meie Eesti Aimar Altosaar: Eesti rahva küpsustunnistus Sergei Metlev: manifest kui kahtlusi vaigistav lootus (1) Imbi Paju: mõtisklus Eesti riigist ja rahvastest Kultuur Jaan Krossi põrgu ja purgatoorium Kommunism veetles vaid kodanlikust spliinist? Sport Türgi korvpallur võttis uue nime Heino Endeni järgi Kodus teise kuldmedali teeninud Wierer: värisesin viimases tiirus päris palju Anett Kontaveit pääses Dubais teise ringi Anett Kontaveit: sisehallist välja minek tahab harjumist, aga sain hästi hakkama Tartu Aksel Part: autosõit kui asotsiaalne tegevus (1) Mall Värva: loodusega koosolemise ilu ja võlu Prokuratuur täpsustas Valvo Semilarski süüdistust Miss Valentine toob Tartusse 35 riigi parimad võimlejad Raatuse koolis püsivad pinged löövad direktori Toomas Kingu vererõhu lakke Piinatud hinged treppidel Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Ahto Lobjaka essee: piirirahvas

5 min lugemist
Ahto Lobjakas. FOTO: Peeter Langovits

Graham Greene kirjutas 12. mail 1934 Tallinnast koju: «[Ta] müür ja vahitornid on Burgundiast, ta minaretid Türgist ja, ma eeldan, ta kombed 20. sajandi muhameedlikud.» Greene kirjutab oma horisondilt. Mida täpselt mõtles ta muhameedlusega, jääbki ilmselt tuvastamata. Nähtavasti Eesti staatust poolkoloniaalse ääremaana, Euroopa «teisena», vulgaarfilosoofilises terminoloogias, kus «esimene» ja määrav on Euroopa ise ja «teine» see ülejäänu, mida ta endast väljas hoiab.

Tellijale

Igal juhul avaneb siin küsimus piiridest. Greene kirjutab meie jaoks mitme silmapiiri tagant: kas me polnudki siis Euroopa, ükskõik kui uusvabalt? Greene’i ja ennast Euroopana määratleva kultuurikeskkonna jaoks kahtlemata mitte. Võib arvata, et Greene ei teadnud oma paaripäevasel läbisõidul sedagi, et külastab äsja diktatuuri langenud demokraatiat. See polnud olemuslikult tähtis, Eesti polnud «päris» («Sõjavägi on armas karikatuur Inglismaa omast. Neil on samad mundrid ja on paras ehmatus nurga tagant tulles näha neid kuulimängu mängimas või üksteisest sõjamemoriaali all pilte tegemas.»).

Praegugi jääb see, mis end Euroopana määratleb, Eesti jaoks horisondi taha. Eelmisel nädalal avas Kopenhaagenis uksed Taani suurim šiiausu mošee 32 meetri kõrguste minarettidega. Imaam lubas usutluses ajalehele Berlingske mošeekultuuri suuremat avanemist Taani ühiskonnale, ajakirjanikud uurisid küsimust prohvet Muhamedi kujutamisest ja arvamusvabadusest, mis Taanis on põhiväärtus. See dilemma on olemuslikult euroopalik, ometi on praegu ilmne, et lõviosa Eesti elanikest oleks enne Eesti kui Taani alamad ja seda mitte patriotismist. Meie ainus mošee on poolpõrandaalune afäär industriaal-Tallinnas. Meie avalik arvamus koos poliitikutega kaldub arvama, et Taani on minetamas oma eurooplust.

18.02.2020 19.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto