Sisukord
Arvamus
Postimees
09.10.2015
Eesti Mälumäng Uus lootus: Eesti-Vene piirilepe tuleb hiljemalt augustis Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Pirita rand on täis surnud millimallikaid Tagakülg lk3 lühiuudised 0910esikülg Savisaar astus üles TTV otsesaates Vaktsineerimise järel viidi mitu koolilast haiglasse Eesti loodab jõuluks võtta vastu viis pagulasperet Majandus Eile selgusid Eesti parimad ettevõtted Majanduse lühiuudised Uue rahvusliku lennufirma ümber on endiselt hulk segadust Välismaa Brittidele lisaks on loota teisigi liitlassõdureid NATO peab Venemaa mustrit Türgi ja Läänemere kohal samaks Välismaa lühiuudised Valgevene valmistub vormilisteks valimisteks Arvamus Marina Kaljurand: piirilepingud Venemaaga, veel kord Päeva karikatuur Peeter Koppel: Euroopa vajab pagulasi nagu õhku Juhtkiri: teeme selle piirilepingu ometi ära Sigrid Kõiv: lapsevanema kannatused - võistluskasutus koolis Uus Venemaa saadik: lähim naaber on tähtsam kaugest sugulasest Postimees 1910. aastal: Tallinna ühiskondline iseloomustus Henrik Roonemaa: Keisri hull, 2015 Kultuur Monument meie aja kannatustele ja vaprusele Sport Blatter ja Platini eemaldati ametist Spordi lühiuudised Itaalia meedia: Eesti on meie alagrupi Tuhkatriinu Klavan: erinevalt eelmisest Wembleyl-käigust on meil nüüd Kostja Tänak tuli uunikumiga koduseid tippe kimbutama Rooney saab kuldse saapa, kuid platsile ei pääse Tallinn Savisaar astus üles TTV otsesaates Tarbija Hingemattev päikesetõus puhkusesaare vulkaanikraatril Tartu Kodumaja juht: heade tegijate turg on alati üsna tühi Tähetornis avatakse maailmamõõtmise jaam Rein Järlik pidas juubelit. Stuudios muidugi Noore kunstniku looming levib laias ilmas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Marina Kaljurand: piirilepingud Venemaaga, veel kord

3 min lugemist
Marina Kaljurand FOTO: Sander Ilvest

Välisminister Marina Kaljurand kirjutab, et riigikogule ratifitseerimiseks esitatud Eesti ja Venemaa piirilepingud vastavad Eesti Vabariigi põhiseadusele, ning kinnitab, et piirilepingute sõlmimisega ei muutu Tartu rahuleping kehtetuks.

Neljapäeval otsustas valitsus esitada riigikogule ratifitseerimiseks Eesti ja Venemaa maismaapiiri ja merealade piiritlemise lepingud. Olen näinud peaaegu veerand sajandit kestnud protsessi nii kõrvalt kui ka seest, seda algul läbirääkimiste eksperdina ja seejärel delegatsiooni liikmena, edasi suursaadikuna Moskvas ja nüüd välisministrina.

Läbirääkimised maismaa- ja merepiiri asjus algasid 1992. aastal, enamik ajast kulus vaidlustele ajaloolis-õiguslike aluste üle ning kõnelused ei edenenud. Järjest enam sai selgeks, et Eestil ja Venemaal on täiesti erinevad seisukohad Eesti riikluse järjepidevuse ja Tartu rahulepingu kehtivuse osas. Seetõttu otsustati jätkata läbirääkimisi nn tehniliste piirilepete üle, mis määravad ainult Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri kulgemise ega käsitle erinevaid ajalootõlgendusi. Juba 1996. aasta sügisel olid piirilepingute tekstid põhimõtteliselt valmis ning need jäid ootama allakirjutamist.

Esimest korda kirjutati lepingutele alla 2005. aasta mais. Järgnenud kuudel ratifitseeris riigikogu lepingud. Seejuures seostati riigikogus ratifitseerimisseaduse preambulis lepingud Eesti ajaloolis-õigusliku ruumiga. Sellele viidates taganes Venemaa kokkulepitust.

Pärast aastaid vaikust esinesid 2012. aastal kõik tollase riigikogu fraktsioonide esimehed valitsusele algatusega viia piirilepingute protsess lõpule. Järgnesid läbirääkimised ja mais 2013 jõuti kokkuleppele lepingute tekstide minimaalses täiendamises. Mõlema lepingu preambulisse lisati viide vastastikuste territoriaalsete nõudmiste puudumise kohta. Maismaapiiri lepingusse lisati lause, et selle lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiriga seotud küsimusi. 2014. aasta 18. veebruaril kirjutati lepingutele uuesti alla.

Riigikogu viis aprillis 2014 läbi ratifitseerimise esimese lugemise ja jäi ootama protsessi edenemist Venemaal. Naabrite juures asjad nii kiiresti ei liikunud. Tekkis olukord, kus eelmise riigikogu koosseisu töö lõppemisega langesid lepingud riigikogu menetlusest välja ning valitsus pidi lepingud taas seadusandjale esitama.

Veerand sajandiga on Eesti avalik arvamus piiriteemade osas muutunud. Nii mõnigi vaidlus on selle aja jooksul mitu ringi läbi teinud ning kõige olulisemaid küsimusi on pikalt ja põhjalikult arutatud ning argumenteeritud. Nimetan paari neist.

Piirilepingute vastavuse kohta Eesti Vabariigi põhiseadusele on arvamust avaldanud kõik taasiseseisvunud Eesti neli õiguskantslerit, neist viimasena Ülle Madise. Kõik õiguskantslerid on järeldanud, et piirilepingud on kooskõlas põhiseadusega. Põhiseaduse paragrahvi 122 lõike 1 kohaselt «on Eesti maismaapiir määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingutega».

Seega näeb põhiseadus ette võimaluse, et piiri on võimalik määrata peale Tartu rahulepingu ka teiste riikidevaheliste lepingutega. Praegune õiguskantsler osutab ka Põhiseaduse Assamblee tõlgendusele paragrahv 122 osas, et see ei takista vastaval komisjonil pidamast piiriläbirääkimisi Venemaaga, muutmaks piiri, mis on kokku lepitud Tartu rahulepinguga.

Kas piirilepingute sõlmimisega muutub Tartu rahuleping kehtetuks? Ei, ei muutu. Asendatakse üks säte, artikli III lõige 1, mis reguleerib piiriga seonduvat ning mis asendatakse uue piirilepingu sätetega. Seda kinnitab sõnaselgelt ka uue piirilepingu artikli 9 lõige 1, mis ütleb, et «käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi». Sama on korratud lepingute seletuskirjas.

Seega jääb Tartu rahuleping kehtima, sealjuures artikkel II, millega Venemaa tunnustas «ilmtingimata Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust, loobudes vabatahtlikult ning igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta…».

On avaldatud arvamusi, et Eesti on seni saanud hakkama ilma lepinguteta ja saab ka edaspidi. Välisministri ja juristina ei saa ma nõustuda lepinguliste suhete alahindamisega. Õigus pole kõikvõimas, kuid igal juhul on nii heal kui ka halval ajal parem omada kokkuleppeid, kui neid mitte omada.

Piirilepingute olemasolu tähendab ka selgust meie partneritele maailmas, sh Eesti rahvusvaheliste kohustuste täitmise osas. Venemaa tegevus Ida-Ukrainas ja rändesurve Euroopas on vaid mõned argumendid hästi valvatud piiri väljaehitamiseks.

Piirilepingutega muutub riigipiir loogilisemaks ja kergemini valvatavaks. Selleks vahetatakse mõned maismaa-alad ja järvealad, lähtudes vastastikkuse ja võrdsuse põhimõttest. Lepingutega õnnestub lahendada mitu muud küsimust: nn Saatse saapa küsimus ja ebaselgus kalapüügialade osas, ning samuti edendada piiriülest koostööd.

Ma olen veendunud, et piirilepinguid on vaja mõlemale riigile. Seda kinnitas ka Venemaa välisminister meie hiljutisel kokkusaamisel New Yorgis, kus ta nimetas soovi piirilepete jõustamisega edasi minna ning teha seda omavahel koordineeritult. Olen samuti veendunud, et Eesti riigi ja rahva huvides on ratifitseerimisprotsessiga edasi minna. Eesti eri valitsused ja riigikogu koosseisud on lepingud korduvalt heaks kiitnud, nende sünniga on eri aegadel olnud seotud paljud erakonnad.

Loodan, et riigikogu liikmed jagavad neid seisukohti ning piirilepinguid ei kasutata odava populaarsuse võitmise vahendina. Samuti loodan, et ka Vene pool teeb oma osa. Välisministrina teen omalt poolt kõik võimaliku, et peaaegu veerandsada aastat kestnud protsess jõuaks lõpuni ning Eesti saaks rahvusvaheliste lepingutega kokkulepitud riigipiiri.

Seotud lood
08.10.2015 10.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto