Sisukord
Juhtkiri
Postimees
09.10.2015
Eesti Mälumäng Uus lootus: Eesti-Vene piirilepe tuleb hiljemalt augustis Horoskoop Male Palju õnne Dilbert Pirita rand on täis surnud millimallikaid Tagakülg lk3 lühiuudised 0910esikülg Savisaar astus üles TTV otsesaates Vaktsineerimise järel viidi mitu koolilast haiglasse Eesti loodab jõuluks võtta vastu viis pagulasperet Majandus Eile selgusid Eesti parimad ettevõtted Majanduse lühiuudised Uue rahvusliku lennufirma ümber on endiselt hulk segadust Välismaa Brittidele lisaks on loota teisigi liitlassõdureid NATO peab Venemaa mustrit Türgi ja Läänemere kohal samaks Välismaa lühiuudised Valgevene valmistub vormilisteks valimisteks Arvamus Marina Kaljurand: piirilepingud Venemaaga, veel kord Päeva karikatuur Peeter Koppel: Euroopa vajab pagulasi nagu õhku Juhtkiri: teeme selle piirilepingu ometi ära Sigrid Kõiv: lapsevanema kannatused - võistluskasutus koolis Uus Venemaa saadik: lähim naaber on tähtsam kaugest sugulasest Postimees 1910. aastal: Tallinna ühiskondline iseloomustus Henrik Roonemaa: Keisri hull, 2015 Kultuur Monument meie aja kannatustele ja vaprusele Sport Blatter ja Platini eemaldati ametist Spordi lühiuudised Itaalia meedia: Eesti on meie alagrupi Tuhkatriinu Klavan: erinevalt eelmisest Wembleyl-käigust on meil nüüd Kostja Tänak tuli uunikumiga koduseid tippe kimbutama Rooney saab kuldse saapa, kuid platsile ei pääse Tallinn Savisaar astus üles TTV otsesaates Tarbija Hingemattev päikesetõus puhkusesaare vulkaanikraatril Tartu Kodumaja juht: heade tegijate turg on alati üsna tühi Tähetornis avatakse maailmamõõtmise jaam Rein Järlik pidas juubelit. Stuudios muidugi Noore kunstniku looming levib laias ilmas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: teeme selle piirilepingu ometi ära

2 min lugemist
FOTO: Urmas Nemvalts

Eesti-Vene piirileping on pea veerandsada aastat kestnud protsess, mille üle on peetud pikki vaidlusi nii siin- kui sealpool piiri ja jõutud kaks korda ka lepingute sõlmimiseni. Tahaks väga loota, et sel korral need nii Eesti kui Venemaa poolt ka ratifitseeritakse.

Esimest korda jõuti lepete allkirjastamiseni juba kümme aastat tagasi, kuid pärast seda, kui riigikogu lisas ratifitseerimisseadusele preambuli, mis viitas Tartu rahulepingule, teatas Venemaa, et võtab oma allkirja piirilepetelt tagasi. 2012. aastal otsustati, et lepetega reguleeritakse vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi, ja läinud aastal allkirjastati lepingud teist korda. Nüüd otsustas valitsus taas protsessiga edasi minna ning esitas Eesti ja Venemaa vahelised maismaapiiri ja merealade piiritlemise lepingud riigikogule ratifitseerimiseks.

Peamine valupunkt nii Eesti kui Venemaa jaoks on olnud ajalookäsitluste erinevus selles osas, mis puudutab Eesti riigi järjepidevust ja Tartu rahulepingut. Eesti seisukoht selles küsimuses ja selle seos sõlmitava leppega nõuab enam avalikkusele seletamist ja seda välisminister Marina Kaljurand tänases Postimehes ka teeb. Piirilepe puudutab üksnes Eesti ja Venemaa vahelise riigipiiri kulgemist ega käsitle ajaloo tõlgendusi. Oluline on selle juures silmas pidada, et lepingute sõlmimine ei muuda Tartu rahulepingut kuidagi vähem kehtivaks.

Samasugune arusaam on olnud ka riigikogul, mille eelmine koosseis, mis küll kevadiste valimiste tõttu ratifitseerimiseni ei jõudnud, kokku leppis, et ratifitseeritakse ainult piirilepped, muid poliitilisi avaldusi lisamata.

Nüüd on oluline, et ratifitseerimisprotsess kulgeks tempokalt nii Eesti kui Venemaa poolelt. Tuleva aasta septembris toimuvad Venemaa riigiduuma valimised, ja kui selleks ajaks ei ole lepped ratifitseeritud, siis võib arvata, et eelnõu ei jõuta menetleda – just nagu juhtus sellel kevadel riigikogus. Tänases lehes ilmuvas intervjuus ütleb Venemaa uus suursaadik Eestis Aleksandr Petrov, et ei oska nimetada konkreetset aega, millal küsimus duumas arutamisele tuleb, kuid ideaalis võiks ratifitseerimisprotsess lõppeda veel sel aastal.

Õigus on ka neil kriitikutel, kes ütlevad, et lepingud ei ole midagi, mille peale saab alati ja igas olukorras kindel olla. Eriti mitte need lepingud, mis on sõlmitud poolega, kellel on kalduvus leppeid rikkuda. Venemaa tegevus Ukrainas, millega Kreml rikkus nii ÜRO hartat, Helsingi lõppakti kui Pariisi hartat, viitab sellele, et kokkulepped, isegi kui nad oleksid paberi asemel kivisse raiutud, ei pruugi alati pidada. Kuid sellest hoolimata on eriti keerulisel ajal paremad lepinguga reguleeritud suhted kui lepinguta kokkulepped. Sellest tulekski lähtuda.

Seotud lood
    08.10.2015 10.10.2015
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto