R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Müstika jäävusest ehk keskaegse loo kaasaegsest tähendusest

Tõnu Lehtsaar
, Religioonipsühholoog
Müstika jäävusest ehk keskaegse loo kaasaegsest tähendusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Magdeburgi Mechthild «Jumaluse voogav valgus» ja Meister Eckhart «Eristamata kõned»
Magdeburgi Mechthild «Jumaluse voogav valgus» ja Meister Eckhart «Eristamata kõned» Foto: Raamat

Kahe suurema keskaegse müstiku Magdeburgi Mechthildo ja Meister Eckharti mõtted on ilmunud ühe raamatuna. Kuigi müstika ei ole praegusajal n-ö kuum teema, on ilmunud raamatus siiski palju õpetlikku. Järgnevalt mõned minu isiklikud mõtted ja tähelepanekud religioonipsühholoogi vaatenurgast. Kasutan allpool lühiduse huvides Magdeburgi Mechthildi «Jumaluse voogav valguse» ja Meister Eckharti «Eristamata kõnede» kohta sõna «müstikaraamat». 

Müstiliste kogemuste igivana probleem on, et need on raskesti sõnastatavad. On väljendatud arvamust, et müstilisest kogemusest ei ole üldse võimalik rääkida. Seda suudab mõista vaid teine inimene, kellel on sarnased kogemused. Müstikaraamat tõestab meile vastupidist.

Kogemuste sisu on lahti kirjutatud lausa kolmel tasandil. Tinglikult võiks neid nimetada nägemuseks, elamuseks ja õpetuseks. Nägemus hõlmab ennekõike visuaalseid või mõnel muul meelel tajutavaid kujundeid. Taevaste või ka põrgulike piltide kirjeldus on kohati detailirohke. Elamus annab pildi sellest, mida müstik ise kogeb ja tunneb. Õpetus puudutab järeldusi, soovitusi ja üldistusi inimesele, kirikule või ka ühiskonnale.

Märksõnad
Tagasi üles