R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kaitstud töö võimaldab töötada ka raske puudega inimesel

Sirje Niitra
, toimetaja
Kaitstud töö võimaldab töötada ka raske puudega inimesel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Merle õmblused tulevad alati sirged välja, kiidab Merimetsa tugikeskuse juhataja.
Merle õmblused tulevad alati sirged välja, kiidab Merimetsa tugikeskuse juhataja. Foto: Mihkel Maripuu

Merimetsa Tugikeskus on riigi ja lahkete sponsorite abiga praeguseks loonud tööharjutamise ehk teenusekohti kokku ligi kahesajale vaimu- või psüühilise puudega inimesele, kelle töövõimetus on 80–100 protsenti, kolmandik neist kasutab kaitstud töö teenust, mis on osa uuest töövõimereformist.

Mittetulundusühing Merimetsa Tugikeskus paikneb Seewaldi haigla kõrval kõrge betoonaia taga. Nõukogude ajast pärinev hallivõitu ümbrus ei meelita sisse astuma. Ometi peidab see kahekorruseline hoone endas töötubasid, kus käib iga päev tööd harjutamas 170 inimest, kellest enamikule on see ainus võimalus üldse midagi kasulikku teha.

Tugikeskuse tegevjuht Saima Kalgan on selles majas töötanud pikka aega ja ennast nii-öelda alt üles juhi kohale töötanud. Seoses sellega, et sotsiaalsete ettevõtete eestkostevõrgustik otsustas kaks korda aastas välja antava 3000-eurose stipendiumi «Tegus Eesti», mida rahastab Olympic Entertainment Group, seekord neile anda, on majas külalised ja elevust rohkem kui muidu.

Kitsad koridorid, kus kõigil seintel klientide, nagu siin nimetatakse, omapäraselt kaunid käsitööd. Aknalaual märkame lillepotte kirjaga «Mitte kasta!», sest liigsest hoolitsusest kiputakse neid vahel üle ujutama, selgitab juhataja. Ühes koridoris lauad, kus reas kolm arvutit, mida tööst vabal ajal ka usinalt kasutatakse. On veel üks treeninguseade ja poksikott, mis ei seisa siin samuti niisama ilu pärast.

Siseneme õmblemise töötuppa, kus kohe hakkab silma Merle, kelle kohta jagub juhatajal ainult kiidusõnu ja kes suristab parajasti õmblusmasinal voodilina äärt palistada. Tal pole aega külalisi vahtida ega nendega juttu puhuda. Merle on seda tööd teinud juba 15 aastat. Ta on aeglane, aga see-eest hästi hoolikas ja õmblused tulevad ilusad sirged välja.

Teises toas on naised õhinal ametis voltimise ja kleepimisega. Lausa uskumatu, kui ilusaid kaunistusi saab teha näiteks vanadest ajalehtedest. Teepurkidele kaante valmistamine on juba keerulisem amet, sest siin tuleb jälgida, et liimi ja paela täpselt vajalikul määral ja õigesse kohta läheb. Niisugusel peenmotoorika arendamisel on ka teraapiline eesmärk, sest parandab ajutegevust, teab personal rääkida.

Selle päeva kangelane on aga puutöötuba, kus asjalikud mehed lihvivad tõsiste nägudega lauatükikesi ja panevad neist pildiraame või muud tarvilikku kokku. Näidistena on toas kaks imeilusat vana tooli, mis siinsete meistrimeeste käe all uue vintage-välimuse ja erksad värvid saanud. Need on nii kenad, et ei raatsita ära andagi.

Samas toas lõikab ajakirjadest pilte välja ja kleebib raamatusse rõõmsameelne ennast kenasti üles löönud näitsik, kes tuli sinna tuppa oma peigmehe pärast, kes teeb samas puutööd. Kõik on nõus ka pildile jääma, ainult Ken jääb endale kindlaks, et tema ei taha. Küll on ta valmis pikalt ja laialt seletama, miks ta teeb just selliseid pildiraame, kui ta parasjagu teeb.

Töötuba on tähtis selle poolest, et siia on kavas stipendiumina saadud 3000 eurot kulutada: et toast saaks tõeline töökoda, on vaja osta seadmeid ja tööriistu. Siis saab juba ka peenemaid tooteid tegema hakata ja inimesi ehk juurdegi võtta.

Kui mitte muidu, siis tasuks igaühel, keda huvitab ehe ja ilus käsitöö kas oma kodu kaunistamiseks või sõbrale kinkimiseks, sammud tugikeskuse «Teistmoodi poodi» seada.

Toodete valik on siin aukartustäratav: lihtsatest oma käega maalitud postkaartidest soojade kudumite, tooli- ja voodikateteni välja. Oluline on teada, et siit oste tehes toetate psüühikahäiretega inimeste toimetulekut ja töövõimalusi. Armsa detailina on puust leivalaua küljes oleval sildikesel peal, et selle tegi Ants.

Ehkki töövõimereformi järgi rakendub kaitstud töö põhimõte alles uuest aastast, on Merimetsa keskuses sellised töötoad juba ammu olemas ja kohad neis ka kogu aeg täidetud.

Kaitstud töö tähendab, et inimesel on kogu aeg tugi või abi olemas ja ta saab tehtu eest ka pisut raha.

«Kuna meie kontingendiks on vaimupuude ja psüühiliste häiretega inimesed, kelle tervis on kehvake ja kes õpivad aeglaselt, alustasime toetatud töötamise harjutamisega varakult. Praegu on selliseid kliente meil 30,» räägib Kalgan.

Sotsiaalkindlustusametist sellele teenusele suunatud inimesed peaksid töötama päevas kaks tundi ja nii viiel päeval nädalas. Kuid seda pole sugugi lihtne saavutada. On neid, kes ei jaksa, aga ka neid, kes ei taha tööd teha. Kalgani sõnul on praegu tema juurde kaitstud tööle suunatud näiteks 34-aastane naine, kes raiub kui rauda, et tema ei taha tööd teha.

«Kuna tal on ka väike laps, siis olen püüdnud veenda, et ta võiks pingutada lapse pärast, aga kõik on tulutu. Ometi on ta sotsiaalkindlustusametis avaldanud soovi tööd teha ja seda soovib ka ema,» kurdab ta. Kõnealune naine võtab iga päev automaadist oma pensioni arvelt 10 eurot ja on sellega rahul.

Lihtsam on kaasasündinud vaimupuudega inimestega, sest nemad õpivad küll aeglaselt, kuid teevad tööd korralikult, kui on selle kord selgeks saanud. Psüühikahäirete puhul kõigub meeleolu seinast seina: kord ollakse augus ja minnakse ravile, sealt tulles aga tahetakse uuesti tööle naasta. Avalikul tööturul niiviisi ei saaks, seal ei hakkaks keegi ka tundide kaupa töötajat veenma, nagu siin tegevusjuhendajad vahel teevad.

Teenistus on niisugustel klientidel muidugi väike, ulatudes näiteks õmbluses 30–40 euroni kuus. Vaid kaupa ja materjale vedavad mehed saavad alampalka. Kuid peale töö on neile inimestele oluline ka põhjus kodust välja tulla ja teiste omasugustega suhelda. Majas tegutsevad laulu- ja tantsuringid, käiakse esinemas ja isegi festivalidel.

Vahel tuleb keskuses inimesi ka sõna otseses mõttes taga ajada, kui nad keset tööd ära kaovad. «Selle asemel et öelda, et töö oli tema jaoks väsitav, kaob ta lihtsalt vaikselt ära. Juhendajal on korraga vaja jälgida ju kümmet inimest. Meil oli siin üks tore sportlik poiss, kes pingutas ennast esimese päevaga nii üle, et nüüd ei ole nõus enam töötuppa jalgagi tõstma,» toob juhataja näite.

Riik maksab igapäevaelu toetamise teenusel oleva inimese kohta 101 eurot kuus. Kaitstud töö teenuse eest saab 20 eurot vähem. Selle eest tuleb maksta nii töötajate kui ka klientide palgad, osta materjalid. Vahetevahel annetavad materjalide ülejääke ka ettevõtted. Ära kuluks ka mõni arvuti või jalgratas või hoopis näiteks uus poksikott või koopiamasin.

Merimetsa tugikeskusega (http://www.merimetsa.ee) ühendust võtma on oodatud ka kõik need, kel mõnd lihtsamat voltimis-, pakkimis- või õmblustööd pakkuda.

FB

-Mis on sotsiaalne ettevõte?

MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Eestkostevõrgustik koondab endas 43 ettevõtet, mis teenivad raha, et aidata mõnd sotsiaalset gruppi. Võrgustik aitab neil leida riiklikke toetusi ja stipendiume, koostab pikaajalisi arengu- ja tootearenduskavasid, otsib mentoreid.

Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda ükskõik millises valdkonnas, kus selle järele tekib vajadus. Üks valdkond on erivajaduste ja puudega inimestele töökohtade loomine, kuid olulist tööd teeb näiteks ka Uuskasutuskeskus, mis tegeleb säästva tarbimisega ja mille väljundiks on taaskasutuspoodide kett «Sõbralt sõbrale». Selle kaudu saavad vajalikke asju ja ka rahalist abi puudust kannatavad pered.

Sotsiaalsed ettevõtted võivad müüa oma toodangut eraisikutele või ka ettevõtetele, pakkuda teenuseid avalikule sektorile. Näiteks Pimemassööride Ühing õpetab välja nägemispuudega inimesi, kellest osa saab tööd samas ja osa suundub avatud tööturule. Jaan Aps, juhatuse esimees.

Märksõnad
Tagasi üles