Sisukord
Nädala näod
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (3) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (2) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? (1) Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (11) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar (1) Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (45) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama (1) Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Ei löö kunagi käega

2 min lugemist
Lembit Lump FOTO: Andrus Peegel

Jalutasin 2006. aastal koos Kodumaja kontserni juhi Lembit Lumbiga (56) päratu suures hoones ega jõudnud ära imestada, et niimoodi saab maju toota. Põrandal lebasid puitkarkassmoodulid, mõnes neist valmimisjärgus duširuum, teisal köök, kolmandas elutuba. Mis viga niimoodi soojas toas maju ehitada! Lump oli veendunud, et just niimoodi tulevikus suur osa majadest valmis tehaksegi – saab odavamalt ja kiiremini. Kohapeal pannakse moodulid majaks kokku paari päevaga.

Lump kuulub nende ettevõtjate hulka, kes oskavad ajakirjanikega suhelda. Kui aega on, siis näitab ja seletab ta ikka, mis asjadega nad Tartu servas toimetavad. Jutt on loogiline, eesmärgid mitmeks aastaks paigas. Kui vaadata Lumbi omaaegseid käibelootusi, siis pole need täitunud ehk nii ruttu, kui ta on oodanud, kuid ometi jätkab firma kasvu. Selle kohta ütleb Lump ise, et Kodumaja püstitab alati ambitsioonikaid eesmärke ja pole mõtet seada latti kõrgusele, kust võib iga katsega üle hüpata.

Juhtimisteoreetikud kõnelevad, et keegi ei tohiks oma ametikohale ära sammalduda. Aga Lump on kontserni roolinud juba 1990. aastatest ja tartlastele on see sammal hea. Praegusajal avatakse ja suletakse tehaseid kiiresti, aga Kodumaja on oma rohkem kui poole tuhande palgalisega endiselt piirkonna suurimaid tööandjaid. Võibolla oleks mujal rohkem ja odavamat tööjõudu, aga Lumbi kapitalil tundub olevat kodumaa ja selleks on Tartu.

Suure jutuga tegelased on ehitanud vahepeal suuga hulga linnu, mida ei sündinudki. Lump aga ehitab praegu Norras maailma konkurentsitult kõrgeimat puithoonet. Nüüd sai tema kontsernist veel aasta ettevõte ja ka aasta eksportöör. Eestis ei ole just palju firmasid, mille toodangust valdav osa läheb ülinõudlikule Norra turule. Jutt käib ikkagi kokku ligi 5000 eluruumist!

Eilses intervjuus Tartu Postimehele ütles Lump, et algul tahtsid sealsed kunded veenduda, et Kodumaja elamud kokku ei kuku. «Suutsime kliente veenda, et kui on ebaõnnestumisi – ja neid oli –, siis me ei põgene, vaid teeme asjad korda,» märkis mees.

Kodumaja kontsern on elanud üle majanduskriisi ja pidanud vahepeal saatma suure osa töötajatest koju – ju siis oli vaja nii teha, et jääda ellu ja kasvada hiljem suuremaks kui enne kriisi. «Oleme korduvalt tundnud, et ei lähe enam kuidagi,» rääkis ta. «Aga meil pole kordagi olnud tunnet, et lööme käega.»

Eesti ettevõtjatest kirjutades tundub ikka ja jälle, et enamiku ärikultuur pendeldab endiselt ida ja lääne vahel. Fassaadil ja/või headel aegadel näeme läänelikku ettevõtjat, sellal kui keerulistel aegadel kanditakse ja veeretatakse süüd kõigile teistele, nagu idas kombeks. Lump tundub viibivat pigem kahe jalaga läänes. Ta isegi tunnistab, et katse Venemaal äri ajada lõppes ebaõnnestumisega, sest puudus oskus sealsete tavade järgi käituda. Lääneliku ettevõtja jaoks on oluline pikk perspektiiv, mitte lühiajaline ja võimalikult suur kasum – Kodumaja ei iseloomusta kuigi suured kasumid.

Lump räägib esmapilgul igavatest asjadest. «Kui pidevalt teha sada ja üks protsenti, siis ei pea inimene edu ja raha otsima, edu ja raha leiavad ta ise üles,» ütleb ettevõtja. «Sest see turg, kus on parimad, on tegelikult üsna tühi, seal on parimatele alati ruumi.»

Kes see ikka viitsib kuulda, et tööd tuleb teha ja endast anda rohkem kui sada protsenti? Aga kuna ta on nii kaua suutnud ettevõtja olla ja seejuures ka kasvada, ju ta siis räägib õigust. Mõni tõde tundub esmapilgul nii kulunud, et läheb meelest ära, kui kuldne see tegelikult on.

Seotud lood
    15.02.2020 17.02.2020
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto