Sisukord
Päevakomm
Postimees
15.10.2015
Eesti Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Linnahalli remondiplaan peab kevadeks tehtud olema Palju õnne Tagakülg Eesti lühiuudised Eesti lühiuudised Esikülg 15.10 33 kuud ja 850 000 eurot võimuparteidele Sisserändevastased avaldasid Tallinnas meelt Bussijuht keeldus pimedale naisele sooduspiletit müümast Majandus majanduse spalta parem majanduse spalta vasak Elisa juht: Euroopa vajab dramaatilisi muutusi Välismaa «Loodan, et jumala halastus juhib sind islami ilu juurde» Välismaa lühiuudised Taani imaam: demokraatia ja islam ei sobi kokku Kohus ootab Mas’i traagilisel päeval Arvamus Külli Taro: valitsussektori töötajate arvu vähendamisest võiks saada muutuste vedur Juhtkiri: kes vajutas päästikule? Vastulause: tõrvikurongkäik peab Eesti rahvast ühendama (1) Rein Veidemann: eestikeelsuse kaitseks Postimees 1933. aastal: petlik «kõva käe» ihalus Päeva karikatuur: Vene karu taob trummi Vahur Kersna: elutilk ja põrgulake Peeter Einola: suurema Eesti uks on avatud! Kultuur Postimehe kino alustab «Sipelgapesaga», tulevad ka esilinastused Varres ja Kangro- argise varjatud külg Herkki-Erich Merila fotonäitus: kilekotid ja kehad — fotokunsti võimalikkusest fotoüledoosiga ühiskonnas Sport Spordi lühiuudised 15.10 Euroliiga alustab, kaks eestlast platsil Kogemustest kahetiste tunneteni Mis juhtus Hollandi jalgpalliga? Tallinn Linnahalli remondiplaan peab kevadeks tehtud olema Tarbija Haisev peldik jääb minevikku Kemmergupiltidest sai hobi Tartu Teele Arak: Arena Tartu projektikaustast ja kaasamisest Jüri Kõre: Lissabon ja leedlambid, Emajõe kaldapiirded ja linnahall Puud loovutavad platsi jalgpallile Muuseumid kutsuvad vaheajal avastusmängudele Niisugune ongi õnnelik ruum Tartu kesklinna lisandub 300 uut korterit Õuduste õhtu innustab ka lugema Meelelahutus Koomiks Sudoku

Rein Veidemann: eestikeelsuse kaitseks

2 min lugemist
Rein Veidemann FOTO: Peeter Langovits

Olgu mu akadeemilistele kolleegidele kohe algul öeldud: järgnev sõnavõtt ei ole kantud hapudest viinamarjadest. Ma ei saa uhkustada selle üle, kas ja kui palju on minu eesti kirjandust ja kultuuri käsitlevatele artiklitele viidatud rahvusvaheliselt indekseeritud, enamasti ingliskeelsetes teadusväljaannetes. Tõenäoliselt väga vähe, kui üldse. Bibliomeetrilisest aspektist lähtudes ei ole mind kui humanitaarteadlast (resp rahvusteadlast) olemas (olnud). 

Ometi, eesti kultuuri enesekirjeldusse – ma ei kujuta ette, et see võiks toimuda mõnes muus kui eesti keeles – olen oma akadeemilise panuse ajakirjades Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Acta Semiotica Estica ning paljudes eelretsenseeritavates kogumikes ilmunud artiklitega andnud. Minu ingliskeelseks avaldamisplatvormiks on olnud TÜ maailmakirjandusprofessori Jüri Talveti kureeritav mitmekeelne Interlitteraria, aga sealgi ilmunud käsitlustes olen teadlikult järginud uurimuslikkuse kõrval eesti kultuuri tutvustavat liini. 

Nüüd on Eestis ilmuv eestikeelne akadeemiline perioodika taas küsimuse ees, kuidas kohtleb neid Eesti Teadusinfosüsteem. See pole oluline mitte ainult toimetustele, vaid eeskätt autoritele-humanitaaridele endile, kelle väitekirjade kaitsmine ja hilisem teadlase-õppejõu karjäär sõltub uurimistööga seotud artiklite avaldamiskoha väärikusest. Tabeli tipus on Thomson Reutersi väljaannete register, kuhu väiksemates rahvuskeeltes ilmuvatel teaduspublikatsioonidel asja pole. Ent küsitavaks on muutunud ka kuulumine Euroopa humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke ajakirju registreerivasse andmebaasi ERIH PLUS.

Teadusametnikud väidavad (vt «Humanitaarteadlased tõusevad ajakirjade kaitsele», PM, 12. oktoober), et tegemist on möödarääkimisega, Eesti humanitaarperioodika väljakujunenud seis olevat endine. Lootkem, et see on nii ja näiteks eesti klassikute loomingut käsitlev kirjandusteadlane saab oma uurimishuvi teostamise kõrval kirja ka arvesse mineva akadeemilise punkti.

Küsimus ei ole vähemas ega rohkemas kui eesti keeles kultuurkeelena.

Ent see ei kõiguta minu hinnangut, et teadlaste viidatavuse fetišeerimises on miskit mäda. Ühelt poolt viib see samasuguse klikkide tagaajamiseni, mille põhjal hinnatakse veebis isikute ja lugude nähtavust. Et siis küsida reklaamiandjatelt rohkem raha. Teiselt poolt orjastab see aga teadlased artiklite tootmise külge. Kui loodusteadlaste puhul on rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks ehk vajagi kiiresti uurimistulemused avalikku käibesse viia, siis eesti humanitaarteadlaste kohustus on eeskätt tagada siinse kultuurikoguduse vereringe.

Minu professoritest või teadusdoktoritest eelkäijaid ei tuntud ega tsiteeritud välismaal. Aga ilma nende monograafiateta ei mõistaks me täna eesti kirjandust ega kultuuri. Me oleksime minevikuta rahvas. Küsimus ei ole vähemas ega rohkemas kui eesti keeles kultuurkeelena. Eestikeelne teadus(aja)kirjandus on vältimatult selle avaldamise platvorm.

Seotud lood
14.10.2015 16.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto