Mu elus on mõned üksikud asjad, mille kohta ma võin öelda, et armastan neid. See tunne on reserveeritud erilistele inimestele, erilistele kohtadele ja erilistele asjadele, mida on õige vähe, kui päris aus olla. Ent hoolimata nende vähesusest, satume tihtipeale olukorda, kus peame nendegi vahel valima. Kas pole irooniline?
Kui ma 2012. aastal Suurbritanniast lahkusin, oli põhjus sama mis enamikul mööda maailma laiali elavatel brittidel, kes ei ole jooksus politsei, pankade või iseenda (sedagi juhtub) eest: ma tegin seda neiu pärast, kellest on nüüd saanud minu naine, nii et kõik on hästi läinud. Sellega jätsin aga ühtlasi Suurbritanniasse maha oma kallid sõbrad ja pere, kauni elu maal ja oma elu eelmise armastuse: karri.
/nginx/o/2015/09/09/4469527t1h1907.jpg){kind=small}
