Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Juhtkiri: kahtluse vastu saab vaid faktidega

Karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Kaitseuuringute keskuse värskes raportis tuuakse esile oluline tähelepanek selle kohta, millist meediat Eesti venekeelne elanikkond informatsiooni saamiseks kasutab ja kuidas ta sellesse suhtub. Selle peamine järeldus on, et siinne venekeelne elanikkond ei võta ei Venemaa, Eesti ega lääne meediast saadud infot tõe pähe, vaid suhtub sellesse suure kahtlusega.

Ehkki see uuring on oma lähenemisviisilt tavapärasest kvantitatiivsest uuringust erinev – teadurid Riina Kaljurand ja Jill Dougherty käisid mitmes Eesti linnas ja intervjueerisid sealseid vene keelt kõnelevaid inimesi –, kinnitavad selle järeldused kahes varasemas raportis öeldut.

Esimene neist kahest valmis aasta eest siinsamas Eestis. Läinud aasta septembris avaldas Avatud Eesti Fond uuringu «Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid», millega taheti leida vastus küsimusele, millist meediaruumi kasutavad siinsed eestlased, millist siinsed vene keelt kõnelevad inimesed ja kuidas need mõjutavad inimeste arusaamu. Aeg oli ärev, sündmused Ukrainas ja Venemaa hoogustunud infosõda andsid uuringu tegemiseks põhjust enam kui küll. Üks küsimustest puudutaski Ukraina sündmusi, täpsemalt seda, kes on vastutav Malaisia reisilennuki allatulistamise eest.

Nagu võis eeldada, mõjutas meediaruum vastanute seisukohta ka selles küsimuses. Kuid veel huvitavam oli see, et nii siinsete eesti- kui ka venekeelsete inimeste hulgast pea pooled – 40 protsenti eestikeelsetest ja 47 protsenti venekeelsetest vastanutest – ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta. Ja veel üks oluline tähelepanek: nende vene keelt kõnelevate inimeste seas, kes kõige enam Vene telekanaleid vaatasid, oli kahtlejate protsent kõige suurem, ligi kuuskümmend. Oluline on, et Vene telekanalid polnud sugugi ainsad, mida see grupp vaatas, pigem oli tegu väga erinevat meediat jälgivate inimestega. Vene telekanaleid pidas selles grupis kõige enam inimesi oluliseks infoallikaks. Seega võib siin näha seost Vene telekanalite vaadatavuse ja mis tahes kanalitest saadavas informatsioonis kahtlemise vahel.

Miks see nii on, sellele andis seletuse teine alguses viidatud raport, mis valmis läinud aasta novembris kahe ajakirjaniku, Michael Weissi ja Peter Pomerantsevi analüüside põhjal. Raportis leiti, et valdavalt riigi kontrolli all oleva Vene meedia siht ei ole anda tõest informatsiooni ega isegi mitte edastada ideoloogilist propagandat, vaid luua meediatarbijais kahtlust mis tahes informatsiooni tõele vastavuses.

Seega, rohkem informatsiooni ei tähenda alati rohkem teadmisi, inforünnakutes tähendab see enam segadust ja usaldamatust, usaldamatust ka traditsioonilise ajakirjanduse suhtes. Kuidas selles olukorras viia inimesteni tõest ja kontrollitud informatsiooni ja teha seda usutavalt, selle üle on pea aasta konverentsidel ja kogunemistel aru peetud. Parim lahendus, milleni seni jõutud on, on üsna lihtne: vastus saab olla vaid rohkem kontrollitud tõest informatsiooni. Vastutus, mille see ajakirjandusele ka siin Eestis paneb, on suur. Ajakirjandus püüab seda vastutust kanda.

15.10.2015 17.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto