Sisukord
Juhtkiri
Tänane leht
16.10.2015
Eesti Kremli meediamõõk rapsib Eestis pooltühja Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Tagakülg Palju õnne majanduse lühiuudised Eesti lühiuudised Meditsiiniteadlane tõestas Lennart Meri hüpoteesi Portugali narkopoliitika – kas võluvits ka Eestile? Portugal jätab õiguse olla narkomaan Majandus majanduse lühiuudised Peaministri elukaaslane sattus OÜ-tamise tulipunkti 1500 Eesti ettevõtet hiilivad jäätmete käitlemisest kõrvale Välismaa Paavstiloss Vahemere läänekaldal Türgi lajatas meediakeeluga Välismaa lühiuudised Euroopa tahab Türgi abi, aga tingimustega Arvamus Vene lennundusekspert: MH17 kukutanud rakett tulistati separatistide alalt Postimees 1910. aastal: rikka naese otsimine Anne-Marie Le Gloannec: Putin sõlmib Süürias otsad kokku Juhtkiri: kahtluse vastu saab vaid faktidega Jaanus Piirsalu: Elmo Nüganeni seansid Moskvas Päeva karikatuur Raul Rebane: poliitiline enesetapp otse-eetris Jüri Vendik: korralikud inimesed Kremli valede ahelais Kultuur In memoriam Arvo Raimo Sport Kergejõustiklased ootavad alaliidult raha suhtes selgust Spordi lühiuudised Cretu: seitsmendasse taevasse jõudmisest jäi puudu väga vähe Tallinn Reisisadama ümbrus muutub paari aastaga tundmatuseni Tarbija Paavstiloss Vahemere läänekaldal Tartu Tartus kerkib lasteaiatasu hüppeliselt Ihaste elanikud saavad lõpuks kaupluse Džungel meelitab kesklinnast eemale Vaheaeg pakub õpilastele meisterdamist ja festivale Merle Jääger: istuge rahulikult ja vaadake, kuidas Emajõgi voolab Uus ringristmik kubiseb tulbisibulatest Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: kahtluse vastu saab vaid faktidega

2 min lugemist
Karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Kaitseuuringute keskuse värskes raportis tuuakse esile oluline tähelepanek selle kohta, millist meediat Eesti venekeelne elanikkond informatsiooni saamiseks kasutab ja kuidas ta sellesse suhtub. Selle peamine järeldus on, et siinne venekeelne elanikkond ei võta ei Venemaa, Eesti ega lääne meediast saadud infot tõe pähe, vaid suhtub sellesse suure kahtlusega.

Ehkki see uuring on oma lähenemisviisilt tavapärasest kvantitatiivsest uuringust erinev – teadurid Riina Kaljurand ja Jill Dougherty käisid mitmes Eesti linnas ja intervjueerisid sealseid vene keelt kõnelevaid inimesi –, kinnitavad selle järeldused kahes varasemas raportis öeldut.

Esimene neist kahest valmis aasta eest siinsamas Eestis. Läinud aasta septembris avaldas Avatud Eesti Fond uuringu «Päevakajalised sündmused ja erinevad infokanalid», millega taheti leida vastus küsimusele, millist meediaruumi kasutavad siinsed eestlased, millist siinsed vene keelt kõnelevad inimesed ja kuidas need mõjutavad inimeste arusaamu. Aeg oli ärev, sündmused Ukrainas ja Venemaa hoogustunud infosõda andsid uuringu tegemiseks põhjust enam kui küll. Üks küsimustest puudutaski Ukraina sündmusi, täpsemalt seda, kes on vastutav Malaisia reisilennuki allatulistamise eest.

Nagu võis eeldada, mõjutas meediaruum vastanute seisukohta ka selles küsimuses. Kuid veel huvitavam oli see, et nii siinsete eesti- kui ka venekeelsete inimeste hulgast pea pooled – 40 protsenti eestikeelsetest ja 47 protsenti venekeelsetest vastanutest – ei osanud selles küsimuses seisukohta võtta. Ja veel üks oluline tähelepanek: nende vene keelt kõnelevate inimeste seas, kes kõige enam Vene telekanaleid vaatasid, oli kahtlejate protsent kõige suurem, ligi kuuskümmend. Oluline on, et Vene telekanalid polnud sugugi ainsad, mida see grupp vaatas, pigem oli tegu väga erinevat meediat jälgivate inimestega. Vene telekanaleid pidas selles grupis kõige enam inimesi oluliseks infoallikaks. Seega võib siin näha seost Vene telekanalite vaadatavuse ja mis tahes kanalitest saadavas informatsioonis kahtlemise vahel.

Miks see nii on, sellele andis seletuse teine alguses viidatud raport, mis valmis läinud aasta novembris kahe ajakirjaniku, Michael Weissi ja Peter Pomerantsevi analüüside põhjal. Raportis leiti, et valdavalt riigi kontrolli all oleva Vene meedia siht ei ole anda tõest informatsiooni ega isegi mitte edastada ideoloogilist propagandat, vaid luua meediatarbijais kahtlust mis tahes informatsiooni tõele vastavuses.

Seega, rohkem informatsiooni ei tähenda alati rohkem teadmisi, inforünnakutes tähendab see enam segadust ja usaldamatust, usaldamatust ka traditsioonilise ajakirjanduse suhtes. Kuidas selles olukorras viia inimesteni tõest ja kontrollitud informatsiooni ja teha seda usutavalt, selle üle on pea aasta konverentsidel ja kogunemistel aru peetud. Parim lahendus, milleni seni jõutud on, on üsna lihtne: vastus saab olla vaid rohkem kontrollitud tõest informatsiooni. Vastutus, mille see ajakirjandusele ka siin Eestis paneb, on suur. Ajakirjandus püüab seda vastutust kanda.

Seotud lood
15.10.2015 17.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto