Sisukord
Arvustused
Postimees
17.10.2015
Eesti Palju õnne Male Mälumäng Dilbert Horoskoop Lõuna-Euroopas oli juba ammu halba aimata Uus vasikas aias Tagakülg Võrus põrus narkokontrollis 76 ajateenijat Simson kandideerib Savisaare kõrval Keskerakonna esimeheks Vana mees tahab tööriistu tagasi eesti lk 4 lühiuudised 1710 esikülg Välismaa lühiuudised Parim loodusfoto tehti vihmas liduvast jänesest Laevakaitsjad saavad peagi koju Välismaa Välismaa lühiuudised Türgi sõjavägi tulistas alla Süüriast riigi õhuruumi sisenenud õhusõiduki Briti teadur: Brexit viiks tõenäoliselt Šotimaa lahkulöömiseni Arvamus Eesti rahva nimel Asendamatu liider Nädala nägu: Suhete korraldaja Mugavust ja mõnu! Peeter Langovits: tagasivaade Daniel James Colli veste: Armastus karri vastu Juhtkiri: kutsealuste šokeeriv vahelejäämine kaitseväes Edward Lucas: Eesti ID-kaart on toetuspunkt, mida Archimedes otsis Henrik Roonemaa: raamat sellest, miks tuleb vahetada parooli Olev Remsu: kõik piirid on ajutised Päeva karikatuur Kultuur Üks tilk õnne tõrvapotis Nädala album. Üsna cool küte Suure entsüklopedisti kirjutuskera Aja auk. Mees, kes leiutas kaheksakümnendad Noored lennud Mida arvab Postimehe žürii kassetist «Lennud unes või ilmsi»? Luulehetk – hetk luules «Õnne 13» arvustus: 19 000 minutit minu elust Sport Spordi lühiuudised Peep Pahv: spordi dilemma – vägevad emotsioonid ja kainestavad külmad arvud Eesti hinnatuim ralliklass kaob ajalukku Rahvusvaheline korvpall on kui raha neelav must auk? Tarbija Jurist vastab Tööl ei pea kannatama AK Kõik piirid on ajutised Aja auk. Mees, kes leiutas kaheksakümnendad Mida arvab Postimehe žürii kassetist «Lennud unes või ilmsi»? Noored lennud Lasteaiadetektiiv ja Une-Mati «Paljas mees» tekitab sensatsiooni! Viimane veerg Edgar Savisaare teadaanne kaitsepolitseile Peeter Langovits: tagasivaade Edward Lucas: Eesti ID-kaart on toetuspunkt, mida Archimedes otsis Olev Remsu: kõik piirid on ajutised Arter Saatuslik pulmareis Šotimaale 30 aastat hiljem Eesti just muutus! Tuntud inimesed meenutavad, kus nad olid, kui kuulsid olulistest uudistest Ettevõtja Jüri Käo intervjuus Priit Pulleritsule: Kõik ideed vana majanduse arendamiseks tulevad uuest majandusest Ainult täiskasvanutele: patuparadiis Viimsis Justin Petrone: Hipsterid vallutagu ka Pelgulinn ja Tallinna mäed Kristo Elias: reisil saadud kogemusi rahas ei mõõda Salapärane elus ja filmis Kuku jätkab boheemlaslikus stiilis Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Õnne 13» arvustus: 19 000 minutit minu elust

3 min lugemist

Kõik kulgeb, elu saab elatud, mingid jutud räägitud ja isegi lapsi sünnib. Kõik on nagu meie endi igapäevane elu, olgugi et pisut lihtsakoelisem. Ent mulle tundub millegipärast üha enam, et just Õnne tänava rahvas on see seltskond, kellele võlgneb pilvede peale tõstetud produtsent Toomas Kirss oma edukad teledraamad, näiteks «Pilvede all». Sest ilma BECi produtsendi Raivo Suviste loodud Eesti elu lugude realistliku pildita poleks muinasjuttudel maitsetki.

Olen «Õnne 13» vaadanud 23 aastat ehk kokku ligi 19 000 minutit. Seetõttu tunnen selle tegelasi paremini kui oma naabreid. Tõsi, neid näen ka harvem kui kord nädalas.

Nii vaatasin ma siiani viimast, 635. episoodi draamasarjast «Õnne 13», kahetiste tunnetega. Esiteks häirisid mind kohvikustseenis osalenud kolmiku (Kaljuste-Spriit-Valdma) kohmakalt korduvad lausekatked, millest dialoogi teemal «linnapea saab lapse, appi, minust saab vanaema!» õieti ei sündinudki, sest miski jäi puudu. Teiseks jäi silma, kui eluvõõrad need omajagu elu näinud näitlejad tundusid. Justkui olnuks kolm suvalist ja üsna rollist mööda valitud tegelast võtteplatsil kohtunud ja püüdnud loomutruult stsenaariumi järgides teksti öelda. Nii tõesti tundsin, mõeldes, et kas siis nüüdseks juba aasta jagu sarja kirjutamises kogenum, ent ikkagi nooruke stsenarist Andra Teede ei olegi põhjalikult kõiki varasemaid osi vaadanud?

Muuseas, sama küsimuse esitas stsenaristile ka mõni nädal tagasi eakate festivalil publikuga kohtunud Helgi Sallo (Alma). Kaasa noogutas ka Väino Aren (Kristjan). Neidki häiris juba armsaks saanud rolli järsk muutus. «Jumalukene, kas Alma siis sedasi räägib? Taolisi sõnu kasutab meil ju pigem Laine,» ahhetas Sallo, ent kiitis samas kohe noore naise kiiret õppimisvõimet ja koostöösoovi.

Mina aga jäin Sallo sõnadele mõtlema ja püüdsin end Alma vanusesse kujutleda. Ühtaegu on mul kahju nii Teedest kui ka Õnne-asukatest. Ega stsenaristi vahetus ole majahoidja palkamine. Ning kõik uue elukorraldusega ei kohanegi.

Loomulikult on igal kirjutajal on oma käekiri. Eelmised stsenaristid Astrid Reinla, Kati Murutar, Teet Kallas olid «Õnne» teerajajad ning said vaatajalt palju andeks kasvõi seetõttu, et lisaks käekirjale oli neil ka tuntav nimi.

Urmas Lennuki puhul oli olukord küll teine, ent mina hakkasin tänu temale uuesti laupäevi teistmoodi ootama. Nüüd on niisamuti. Teede puhul meeldis mulle kohe alguses mõte, et eakate sarja kirjutab neile vanuselt lapselapseks sobiv noor naine (muide, «Pilvede all» stsenarist on väidetavalt üle kolmekümnene). Niisiis on Teede vanus kahtlemata üks sarja pluss. Erksust, nüüdisaegseid käsitlusi, liikuvust ja «ka noortel on muresid lahendada»-tunnetus on tugevalt sisse tulnud just tänu temale.

Mis aga teeb ühest sarjast vaadatava meelelahutuse ja miks «Õnnele» siiski pidevalt sisutühjuse osas etteheiteid tehakse? Vaatajanumber ju on ilus: lõppevalgi nädalal loeti kokku 145 000 inimest.

Siinkohal tuleb mul tunnistada, et olen pisut ühe teise telesarja võtteplatsi-emotsioonidest kantud. Nimelt toimetasin «Pilvede all» sarja 150. episoodi puhul eetrisse jõudnud saadet, ning kogesin kolme pea 18-tunnise võttepäeva jooksul vahetult, kuidas viiendat aastat näidatav teledraama valmib.

Arutasime seal ka sarja fenomeni üle, nii mõnigi «Pilve»-näitleja arvas, et sarja teeb vaadatavaks eelkõige lugu. Ka «Õnne» tegelastel on oma lugu, lihtsakoeline ja rahulik, nagu elu ikka. Ent sedavõrd haarav, et näiteks Andres Dvinjaninov, kes «Pilvede all» kehastab kahepalgelist Gunnarit, ütles, et teda tuntakse tänaval siiani ära kui Laur Põderit, keda ta kehastas «Õnnes» aastaid tagasi.

Ja ikkagi on «Õnne» kõigil hambus. Las ta siis olla, sest kes oma peegelpildiga ikka pidevalt rahul on. Ja maitsed ongi erinevad.

Kindlasti leidub «Õnnes» aga võimsat naisenergiat ja potentsiaali. Draama alustaladeks on elukogenud naised, kellega mehed neile ette antud helistikus duetti laulavad. Jääb ikka nii, nagu Alma-Laine-Mare ütleb, või nagu noorem põlvkond ehk Evelin-Anu-Are on otsustanud. Ning mehed on peksukotid, käsutäitjad ja rahakotid või lihtsalt need, kes mõne hetke ilusaks teevad.

Oleks nüüd vaid stsenaristil ja režissööril oskust armsaks saanud näitlejad rollides rakkes hoida, et oleks mängulusti. See paistab telerivaatajale kodusohvale kohe kätte.

Arvustus

«Õnne 13»

Laupäeviti kell 20.30 ETVs,

kordus järgmisel laupäeval kell 10.45 (subtiitritega)

Varasemad osad on eetris argipäeviti kell 17.10.

Seotud lood
16.10.2015 19.10.2015
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto